Valimised 2025
Eestis toimuvad Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Presidendi valimised, millest igaühel on oma eripärad.Kohaliku omavalitsuse valimised 2025
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 19.10.2025. a.Valimisnädal on 13. oktoobrist kuni 19. oktoobrini. 13. kuni 18. oktoobrini toimub eel- ja elektrooniline hääletamine. Valimispäeval, 19. oktoobril toimub hääletamine ainult jaoskondades.
KOV valimised 2025
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitakse neljaks aastaks volikogu, mis juhib kohaliku elu korraldust. Kandideerida saavad vähemalt 18-aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle elukoht on vastavas omavalitsuses. Hääletada võivad ka vähemalt 16-aastased Eestis alaliselt elavad välismaalased, kellel on püsiv elukoht vallas või linnas. Kandideerida võivad erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid. Valimisliidu moodustamiseks on vaja vähemalt kahte hääleõiguslikku isikut. Valimised toimuvad valimisringkondade kaupa, suuremates omavalitsustes võib olla keerukam arvestussüsteem.Valimised Eestis
Eesti Vabariigi kodanikud saavad osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel. Kõigil valimistel on oma reeglid, kuid üldpõhimõtted – vabadus, salajasus ja ühetaolisus – kehtivad kõikjal. Hääleõigus sõltub kodakondsusest, vanusest ja teovõimest. Kandideerimiseks tuleb lisaks täita ka vanuse- ja sobivusnõudeid. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi kandidaat peab olema vähemalt 21-aastane, kohalikel valimistel piisab 18. eluaastast. Valimistel ei saa kandideerida tegevväelased ning inimesed, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Vabariigi Presidenti valib Riigikogu ja vajadusel valimiskogu, mitte rahvas otse. Elektrooniline hääletamine on Eestis laialdaselt kasutusel ja turvalisust tagavad mitmed süsteemid.
Valimiste põhimõtted Eestis
Eestis peavad valimised olema vabad, üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased. Vabad valimised tagavad, et igaüks saab hääletada oma vabal tahtel. Üldisuse põhimõte tähendab, et kõik teovõimelised täisealised kodanikud saavad osaleda. Ühetaolisus tähendab, et igal häälel on võrdne kaal. Otsesus nõuab, et valija hääletab ise, ilma vahendajateta. Salajasus kaitseb valija otsust ja tagab anonüümsuse. Need põhimõtted loovad ausa ja usaldusväärse valimissüsteemi.Hääleõigus Eestis
Eesti kodanik võib hääletada kõigil valimistel ja osaleda rahvahääletusel. Euroopa Liidu kodanik saab hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Kolmandate riikide elanikud ja kodakondsuseta isikud saavad hääletada vaid kohalikel valimistel. Hääletamiseks peab olema vähemalt 18-aastane (kohalikel valimistel piisab 16. eluaastast), teovõimeline ja rahvastikuregistris registreeritud. Hääletamisõigus puudub teovõimetuks tunnistatud ja vangistust kandvatel isikutel.
Kandideerimisõigus
Eesti kodanik saab kandideerida Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Liidu kodanik saab kandideerida volikogusse ja Euroopa Parlamenti. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel peab kandidaat olema vähemalt 21-aastane, kohalikel valimistel piisab 18. eluaastast. Kandideerida ei saa tegevväelased, teovõimetud ega vangistust kandvad isikud. Kandidaat võib kandideerida ainult ühes nimekirjas. Erakondade nimekirjades võivad osaleda ainult vastava erakonna liikmed või sõltumatud kandidaadid.Valimisnädal ja hääletamisvõimalused
Valimisnädal kestab esmaspäevast pühapäevani ja sisaldab eelhääletamist ning valimispäeva. Valija saab hääletada elektrooniliselt, eelhääletamise jaoskonnas või valimispäeval. Elektrooniline hääletamine algab esmaspäeval ja lõpeb laupäeva õhtul. Hääletada saab ka kodus või väljaspool elukohta, kui esitatakse vastav taotlus või vajadus. Hääletamine on isiklik ja salajane. Valija peab esitama isikut tõendava dokumendi ja saab hääletamissedeliga hääletada soovitud kandidaadi poolt.Eelhääletamine ja paindlikkus
Eelhääletamine annab võimaluse osaleda valimistel enne pühapäevast valimispäeva. Esmaspäevast neljapäevani saab hääletada igas vallas ja linnas, sõltumata elukohast. Reedel ja laupäeval saab hääletada ainult elukohajärgses jaoskonnas. Elektrooniline hääletamine võimaldab häält muuta kuni e-hääletamise lõpuni. Eelhääletus toimub kindlatel kellaaegadel ja nõuab isikut tõendavat dokumenti. Valimistel osalemise võimalused on tänu sellele laialdased ja mugavad.Kodus hääletamine
Kui valija tervis või liikumisraskused ei võimalda jaoskonda minna, saab ta taotleda kodus hääletamist. Taotlus tuleb esitada eelnevalt ja põhjendada. Hääletust viivad läbi kaks jaoskonnakomisjoni liiget, kes kontrollivad isikut ja toimetavad hääletamissedeliga seotud toimingud. Valija täidab sedeli ise ja laseb selle koduses hääletamiskasti. Hääletamine peab toimuma salajaselt ja isiklikult. See võimaldab ka liikumisraskustega inimestel valimistel osaleda.Hääletamine väljaspool elukohta
Kui valija ei saa valimiste ajal viibida oma elukohajärgses piirkonnas, saab ta hääletada mõnes muus vallas või linnas. Selleks avatakse esmaspäevast neljapäevani spetsiaalsed jaoskonnad. Valija saab nimekirja oma piirkonna kandidaatidega ja täidab hääletamissedel kindlas ümbrikus. Valimispäeval ja Euroopa Parlamendi valimistel ümbrikke ei kasutata, kuna kogu Eesti on üks valimisringkond. Hääletamine toimub turvaliselt ja konfidentsiaalselt.E-hääletamine ja selle turvalisus
Elektrooniline hääletamine toimub valimisnädala algusest kuni laupäeva õhtuni. Valija saab e-häält mitu korda muuta, kehtima jääb viimane valik. Kui valija hääletab hiljem pabersedeliga, loetakse kehtivaks jaoskonnas antud hääl. Turvalisust tagavad kontrollitavad süsteemid ja pidevad tehnilised uuendused. E-hääletamine on osa Eesti digiriigi arengust ning kasutusel juba alates 2005. aastast. Süsteem on usaldusväärne ja läbipaistev. Tüüpiline e-hääletaja on lihtsalt tavavalija, kes eelistab mugavat lahendust.