Valimised 2026
Eestis saavad kodanikud oma häält kuuldavaks teha neljal eri tasandil, milleks on Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Presidendi valimised. Kuigi kõigil nendest on oma kindlad reeglid ja hääletussüsteem, ühendab neid kõiki ühine eesmärk – tagada rahva vaba tahte väljendus ja riigi sujuv juhtimine.
Valimised 2026. aastal
Infot valitud aasta kohta veel ei ole.
Ülevaade valimistest Eesti Vabariigis
Eesti valimissüsteem on loodud selleks, et tagada igale hääleõiguslikule isikule võimalus riigi ja kohaliku elu juhtimises kaasa rääkida. Eesti kodanikel on õigus valida esindajaid parlamentaarsesse Riigikogusse, kohalikesse volikogudesse ning Euroopa Parlamenti. Hoolimata eri valimiste struktuurilistest erinevustest, juhinduvad need alati ühistest baasväärtustest: hääletamine on vaba, salajane ning iga hääl on võrdse kaaluga. Inimese õigus valimistel osaleda on reguleeritud tema vanuse, registreeritud elukoha, kodakondsuse ja teovõimega. Neile, kes soovivad ise kandideerida, on seatud täiendavad piirangud ja tingimused. Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks peab isik olema saavutanud vähemalt 21. eluaasta, samas kui kohaliku tasandi volikogudesse saab kandideerida juba 18-aastaselt. Piirangute kohaselt ei tohi kandideerida tegevväelased ega isikud, kes on tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks. Tähelepanuväärne on see, et Eesti presidenti ei vali rahvas otsevalimistel, vaid selleks on ette nähtud parlamendi- ja valimiskogupõhine protseduur. Tänu Eesti arenenud e-riigi infrastruktuurile on juba pikka aega kasutusel turvaline internetihääletus, mis võimaldab oma hääle anda kiiresti ja vaevata üle maailma, kasutades selleks ID-kaarti või Mobiil-ID-d koos rangete küberturvalisuse protokollidega.
Millistele põhimõtetele tuginevad Eesti valimised?
Demokraatliku valimissüsteemi toimimine Eestis põhineb rangelt viiel põhiseaduslikul alusel, milleks on valimiste vabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus ja salajasus. Vabad valimised tähendavad eelkõige seda, et igal kodanikul on õigus ise otsustada, kas ta üldse soovib valimistel osaleda ning millist kandidaati ta toetab, ilma et teda keegi suunaks või ähvardaks. Üldisuse nõue garanteerib, et hääleõigus on laiendatud kõigile täisealistele riigi kodanikele, kas on õiguslikult teovõimelised. Ühetaolisus tähendab demokraatia baasreeglit, et iga valija omab täpselt ühte häält ja kõik antud hääled on matemaatiliselt võrdse kaaluga. Otsesuse põhimõte kindlustab, et valimistulemused kujunevad vahetult valijate antud häälte põhjal ning hääletamine ei toimu läbi mingite valijameeste süsteemi. Salajasuse põhimõte on aga hädavajalik selleks, et hoida valija valik täiesti anonüümsena, andes talle võimaluse väljendada oma tõelist tahet ilma kartuseta negatiivsete tagajärgede ees. Nende põhimõtete järjekindel ja range järgimine on see, mis teeb Eesti valimistest legitiimsed ja rahvusvaheliselt tunnustatud.
Hääleõiguse tingimused ja reeglid Eestis
Eesti valimisseadused sätestavad selged kriteeriumid selle kohta, millised õigused on eri kodakondsusega elanike gruppidel valimistel osalemiseks. Eesti kodanikud omavad kõige laiemat hääleõigust, saades hääletada Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohaliku tasandi valimistel ning osaleda otsustusprotsessis rahvahääletustel. Euroopa Liidu teiste riikide kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis, saavad hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Isikud, kes on kolmandate riikide kodanikud või kellel puudub kodakondsus, saavad oma hääle anda ainult kohalikel KOV valimistel, tingimusel et nad viibivad Eestis seadusliku pikaajalise elamisloa alusel. Hääletamisõiguse realiseerimiseks riiklikel valimistel peab isik olema vähemalt 18-aastane, kuid kohaliku tasandi valimistel on hääletamisõigus antud juba alates 16. eluaastast. Lisaks vanusele on nõutav, et inimene oleks teovõimeline ning tema andmed oleksid kantud Eesti rahvastikuregistrisse. Valimistest ei saa osa võtta inimesed, kelle teovõimet on kohus piiranud, samuti isikud, kes kannavad kuriteo eest reaalset vanglakaristust kinnipidamisasutuses.
Kes saavad Eesti valimistel kandideerida?
Eestis reguleerib valimistel kandideerimist ehk passiivset valimisõigust rida seadusandlikke nõudeid, mis tagavad kandidaatide sobivuse ja valimisprotsessi aususe. Eesti kodanikud saavad kandideerida Riigikogusse, kohalikesse volikogudesse ning Euroopa Parlamenti. Euroopa Liidu kodanikud, kes elavad Eestis, saavad kandideerida kohalikel valimistel ja esindada Eestit Euroopa Parlamendi tasandil. Vanusenõuded erinevad vastavalt valitavale kogule: Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel on nõutav vähemalt 21-aastane vanus, samas kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saab kandideerida juba alates 18. eluaastast. Seadus välistab kandideerimise tegevteenistuses olevatele tegevväelastele, teovõimetuks tunnistatud isikutele ning neile, kes on kohtuotsusega vangi mõistetud ja kannavad karistust. Igal kandidaadil on õigus kandideerida erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina, kuid rangelt ainult ühes ringkonnas ja ühes nimekirjas korraga. Erakondade nimekirjades võivad kandideerida kas selle konkreetse erakonna liikmed või erakonda mittekuuluvad sõltumatud isikud, teise erakonna liikmete kaasamine oma nimekirja on keelatud.
Vabariigi Presidendi valimise kord Eestis
Eestis on kasutusel kaudne Vabariigi Presidendi valimise süsteem, mis tähendab, et riigipead ei vali kodanikud otsehääletuse teel, vaid see ülesanne on usaldatud rahvaesindajatele. Valimisprotseduur algab parlamendis ehk Riigikogus, kus kandidaadi toetuseks peab hääletama vähemalt kaks kolmandikku parlamendisaadikutest ehk vähemalt 68 liiget 101-st. Juhul kui ükski kandidaat Riigikogu hääletusvoorudes vajalikku häälte kvoorumit ei saavuta, läheb otsustusõigus edasi spetsiaalselt kokku kutsutavale valimiskogule. Sellesse kogusse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed ning täiendavalt kohalike omavalitsuste volikogude poolt määratud volitatud esindajad üle terve Eesti. Valimiskogus osutub valituks kandidaat, kes kogub hääletusel lihthäälteenamuse. Kui aga ka valimiskogus ei õnnestu presidenti määrata, sest hääled jagunevad viiki või on palju kehtetuid sedeleid, suunatakse valimised tagasi Riigikogu saali, kus kogu protseduur algab uute kandidaatidega uuesti. Selline keeruline ja mitmeastmeline süsteem tagab, et presidendil on lai poliitiline ja regionaalne toetus.
Kuidas ja millal saab valimistel hääletada?
Valimisprotsess Eestis on disainitud võimalikult ligipääsetavaks ja mugavaks, kattes terve valimisnädala esmaspäevast pühapäevani. Sellesse ajavahemikku mahuvad nii e-hääletamine, eelhääletamine jaoskondades kui ka traditsiooniline valimispäev pühapäeval. Elektrooniline hääletamine algab valimisnädala esimese päeva hommikul ja lõpeb laupäeva õhtul, pakkudes ööpäevaringset võimalust hääletada igast maailma nurgast, kus on internetiühendus. Füüsiliselt jaoskondades saab eelhääletada nädala esimesel poolel spetsiaalsetes jaoskondades ning nädala teisel poolel elukohajärgsetes punktides. Lisaks on erandjuhtudel võimalik taotleda hääletamist väljaspool elukohta või tellida hääletuskast otse koju, kui valija tervislik seisund ei luba tal jaoskonda tulla. Iga hääletusviis tagab põhiseadusliku nõude, et hääletamine on isiklik ja salajane. Paberil hääletamiseks peab valija jaoskonnas esitama isikut tõendava dokumendi (ID-kaardi, passi, elamisloakaardi või juhiloa), misjärel kantakse tema andmed valijate nimekirja, väljastatakse ametlik hääletussedel ja ta saab kabiini privaatsuses teha oma otsuse.
Kuidas toimub eelhääletamine Eestis?
Eestis rakendatav eelhääletamise kord pakub valijatele suurt logistilist vabadust, võimaldades hääletada sobival ajal ja kohas juba enne ametlikku pühapäevast valimispäeva. Valimisnädala esimesel poolel, esmaspäevast neljapäevani, on hääletamine tehtud eriti lihtsaks: hääletada saab määratud jaoskondades igas linnas ja vallas üle Eesti, sõltumata sellest, kuhu on sisse kirjutatud valija ametlik elukoht. Nädala teisel poolel, reedel ja laupäeval, on avatud kõik jaoskonnad, kuid hääletada saab vaid oma ametliku elukohajärgse ringkonna jaoskonnas. Digitaalse hääletamise pooldajatele pakub e-hääletamise süsteem võimalust oma eelistust kuni laupäeva õhtuni muuta, tehes uue e-hääletuse, mis tühistab eelmise digitaalse hääle. Eelhääletamise jaoskonnad töötavad kindla graafiku alusel ning hääletamissedeli saamiseks tuleb esitada isikut tõendav dokument. See mitmekülgne ja paindlik korraldus tagab, et igaühel on reaalne võimalus valimisprotsessis osaleda, sobitades hääletamise oma igapäevaste toimetustega.
Kuidas taotleda kodus hääletamise võimalust?
Kodus hääletamise võimalus on loodud selleks, et toetada ja kaasata valimisprotsessi neid inimesi, kes ei saa terviseprobleemide, liikumisraskuste või sarnaste takistuste tõttu jaoskonda külastada. Kodus hääletamise õiguse kasutamiseks peab valija esitama eelnevalt kirjaliku taotluse või helistama valimispäevadel kindlaksmääratud telefoninumbril, põhjendades oma soovi. Hääletamise läbiviimiseks tulevad valija koju kaks jaoskonnakomisjoni liiget, kes esindavad erinevaid poliitilisi vaateid või on sõltumatud, tagamaks järelevalvet. Nad tuvastavad valija isiku kehtiva dokumendi alusel ja selgitavad vajadusel hääletamise tehnilist korda. Valija täidab saadud hääletussedeli täielikus privaatsuses ning asetab selle suletud kodusesse valimiskasti. Protseduur peab vastama kõigile tavapärase hääletamise nõuetele, olles isiklik ja salajane. Tänu sellele mugavale lahendusele on tagatud, et ka eakad ja raske tervisliku seisundiga kodanikud saavad hääletada ja riigi tuleviku kujundamisel aktiivselt kaasa rääkida.
Kuidas hääletada väljaspool oma elukohta?
Valimisprotsessi mugavus seisneb ka selles, et inimene ei pea hääletamiseks tingimata reisima oma kodukohta, kui ta viibib valimisnädalal mujal Eestis. Esmaspäevast neljapäevani töötavad kõigis suuremates keskustes spetsiaalsed jaoskonnad, kus saab hääletada väljaspool oma registreeritud elukohta. Jaoskonnas tehakse elektroonilise süsteemi abil kindlaks valija õige valimisringkond ning talle antakse selle ringkonna kandidaatide koondnimekiri. Pärast sedeli täitmist asetab valija selle ümbrikusse, mis suletakse ja adresseeritakse tema kodukohajärgsele jaoskonnale, kuhu see hiljem posti või kulleriga turvaliselt saadetakse. Erandiks on Euroopa Parlamendi valimised ja peamine pühapäevane valimispäev, kus ümbrikke ei kasutata – seda põhjusel, et Euroopa Parlamendi valimistel on terve riik üks ringkond ning valimispäeval toimub hääletamine otse. Selline süsteem tagab turvalisuse ja kindlustunde, et iga hääl loetakse korrektselt kokku just õiges valimisringkonnas.
E-hääletamise turvalisus ja kasutusreeglid Eestis
E-hääletamine esindab Eesti e-riigi tipptasemel tehnoloogiat, pakkudes valijatele turvalist võimalust anda oma hääl elektrooniliselt valimisnädala esmaspäevast kuni laupäeva õhtuni. Süsteem sisaldab unikaalset topeltümbriku põhimõttel töötavat digitaalset kaitset ja võimaldab e-hääletajal oma valikut e-perioodi jooksul mitu korda muuta, kusjuures igal uuel hääletamisel eelmine e-hääl kustutatakse ja kehtima jääb vaid viimane elektrooniline otsus. Kui aga valija teeb otsuse minna eelhääletamise ajal või valimispäeval jaoskonda ja täidab pabersedeli, loetakse elektrooniliselt antud hääl automaatselt kehtetuks ning arvesse võetakse jaoskonnas valimiskasti lastud hääl. Süsteemi läbipaistvust ja turvalisust kontrollivad riiklikud ja rahvusvahelised eksperdid ning süsteemi arendatakse pidevalt edasi, et käia kaasas moodsate küberohtude ennetamisega. See juba 2005. aastal alguse saanud hääletusviis on tõestanud oma elujõulisust ja turvalisust ning tänapäeval on tüüpiline e-hääletaja tavaline mugavust hindav Eesti kodanik, kes säästab aega ja kasutab digiriigi eeliseid.
Kuidas valitakse Eesti Presidenti 2026. aastal?
Vabariigi Presidendi valimised, mis toimuvad Eestis järjekordselt 2026. aastal, viiakse läbi kaudsete valimiste teel, kus valimisõigus on Riigikogul ning vajadusel valimiskogul. Kandidaadiks üles seatav isik peab vastama rangetele kriteeriumidele: ta peab olema sünnilt Eesti kodanik ning vähemalt 40-aastane. Valimisprotsess algab Riigikogus, kus kandidaadil on valituks osutumiseks vaja saada vähemalt kahekolmandikuline häälteenamus (68 häält 101-st). Juhul kui parlament ei suuda kolmes hääletusvooru jooksul kokkuleppele jõuda, kutsutakse kokku valimiskogu, mis koosneb parlamendiliikmetest ja linnade-valdade volitatud esindajatest. Valimiskogus valitakse president lihthäälteenamuse alusel, kusjuures otsustavas voorus võistlevad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui ka valimiskogus ei õnnestu võitjat välja selgitada, tühistatakse voorude tulemused ja valimisprotsess algab uuesti parlamendi saalis.