Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2027
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on pühalik tähtpäev, mil Eesti rahvas avaldab austust neile, kes ohverdasid end meie riigi vabaduse nimel. See päev tuletab meile meelde rasket teed iseseisvuseni ning kutsub üles meenutama kangelaslikke lahinguid ja sõdureid, kelle vankumatu tahe ja vaprus panid aluse tänasele turvalisele ja vabale Eestile.
Millal on vabadussõjas võidelnute mälestuspäev 2027?
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on eri aastatel samal kuupäeval - 3. jaanuaril.
2027. aastal on vabadussõjas võidelnute mälestuspäev pühapäeval, 03.01.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| lipupäev |
Kuidas mälestame Vabadussõja kangelasi?
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev kannab endas hindamatut väärtust, olles meeldetuletuseks vaprusest, pühendumisest ja armastusest oma kodumaa vastu. Sel päeval mälestab Eesti rahvas üheskoos nii lahinguväljal langenud kangelasi kui ka neid, kes naasesid sõjakeerisest, et asuda ehitama üles uut vaba riiki. Mälestuspäeva tähistamine on täis sügavaid ja väärikaid traditsioone, mis ulatuvad lipu heiskamisest ja pärgade asetamisest mälestussammastele kuni vaiksete palvusteni sõjaväekalmistutel. Need rituaalid aitavad hoida elavana ajaloolist mälu ja tugevdavad meie rahvuslikku identiteeti. Külastades kangelaste puhkepaiku ja süüdates seal mälestustuld, anname edasi sõnumi, et me ei unusta neid, kes panid oma elu kaalule meie tuleviku nimel. This tähtpäev sunnib meid argipäeva ruttamise keskel korraks peatuma ja mõtlema, millist hinda on makstud meie vabaduse eest ja kui oluline on hoida ning kaitsta seda rahu, milles me täna elame. Vabadussõda on ja jääb Eesti ajaloo kõige säravamaks peatükiks, mille õppetunnid on meile teejuhiks ka praegusel ajal.
Mis oli Eesti Vabadussõda?
Eesti Vabadussõda (1918–1920) oli otsustava tähtsusega relvakonflikt, milles noor Eesti Vabariik kaitses edukalt oma äsja väljakuulutatud iseseisvust kahe suure ja võimsa vaenlase – Nõukogude Venemaa Punaarmee ja Saksa Landeswehri vastu. Sõja algus 1918. aasta hilissügisel oli dramaatiline, sest vastloodud Eesti riigil puudus korralik armee ja relvastus, kuid rahva vabadustahe ja usk oma riiki osutusid relvadest tugevamaks. Mobilisatsioon tõi kokku tuhandeid vabatahtlikke, sealhulgas koolipoisse, kes astusid vapralt rindele. Suurbritannia saadetud laevastik ja relvaabi ning Soome vabatahtlike üksuste saabumine andsid Eestile vajaliku hingetõmbeaja ja strateegilise eelise. Kindral Johan Laidoneri juhtimisel viidi läbi hiilgavad operatsioonid, mis viisid Eesti väed vastupealetungile ja vabastasid kodumaa pinnast vaenlastest. Pärast veriseid ja ränki kaitselahinguid Narva rindel jõuti lõpuks rahukõnelusteni ja 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping, mis oli Eesti diplomaatia ja sõjaväe ülim triumf. Vabadussõjas saavutatud võit andis Eesti rahvale õiguse ja võimaluse ise oma saatust määrata ning ehitada üles iseseisev kultuurriik.