Ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev 2027
Eakatevastase vägivalla teadvustamise päeva tähistamine Eestis keskendub vanema põlvkonna õiguste kaitsmisele ja nende elukvaliteedi parandamisele. See päev kutsub meid kõiki üles märkama abivajavaid eakaid ja pakkuma neile väärikat abi. Hoolivus ja austus vanemate inimeste vastu peavad olema meie ühiskonna alustalad.
Millal on ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev 2027?
Ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev on eri aastatel samal kuupäeval - 15. juunil.
2027. aastal on ülemaailmne eakatevastase vägivalla teadvustamise päev teisipäeval, 15.06.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Miks vajame eakatevastase vägivalla teadvustamise päeva?
Eakatevastase vägivalla ennetamine ja teadvustamine on Eestis võetud erilise tähelepanu alla, eriti ülemaailmse teavituspäeva raames, mil suunatakse valgusvihk meie kõige eakamate ja kaitsetumate kaaskodanike muredele. Sellel päeval korraldatakse üle terve riigi mitmesuguseid arutelusid, infopäevi ja kampaaniaid, mille sihiks on murda tabusid ja rääkida avatult eakate väärkohtlemisest. On äärmiselt oluline edendada tihedat kogukondlikku koostööd, et eakad ei jääks oma muredega üksi, vaid neil oleks alati koht, kuhu pöörduda, ja võimalus oma arvamust avaldada. Ennetustegevuse üheks nurgakiviks on ka perede ja tugiisikute toetamine – pakkudes neile nõustamist, stressijuhtimise koolitusi ja ajutist asendusteenust, saame märgatavalt vähendada riske, mis tulenevad pikaajalisest hoolduskoormusest. Eesti ühiskonnas liigutakse järjekindlalt suunas, kus eaka inimese elukvaliteet, iseseisvus ja turvatunne on iseenesestmõistetavad õigused, mitte luksus. Meie kõigi kohustus on hoida silmad lahti, olla hoolivad oma lähedaste ja naabrite suhtes ning astuda vahele seal, kus näeme ülekohut või abitust.
Keda me nimetame eakaks inimeseks?
Tavapäraselt mõistetakse eaka inimese all isikut, kes on ületanud 65. eluaasta piiri, mida Eestis peetakse sageli vanemaealise eluetapi alguseks ja pensionile jäämise ajaks. Siiski on vanadus mitmetahuline nähtus, mille tähendus kujuneb sotsiaalses, meditsiinilises ja kultuurilises kontekstis. Kuigi vananemine toob endaga kaasa teatud füüsilise ja vaimse võimekuse muutusi – näiteks liikumiskiiruse vähenemist, mäluprobleeme ning altimust kroonilistele haigustele nagu artriit või südamehaigused – on iga inimese vananemistee erinev. Tööalase aktiivsuse vähenemine annab eakatele võimaluse pühenduda teistele tegevustele ning kasutada oma pika elu jooksul kogunenud tarkust ja oskusi. Eakatel on tihti keskne roll perestruktuuris, kus nad toimivad põlvkondade vahelise sillana, pakkudes tuge lastele ning jagades soojust lastelastele. Nende heaolu ja elukvaliteedi säilitamiseks on hädavajalik, et riiklikud sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemid toimiksid tõhusalt ja oleksid kergesti kättesaadavad. Hoolitsuse planeerimisel tuleb lähtuda põhimõttest, et iga eakas on kordumatu isiksus oma spetsiifiliste soovide, tugevuste ja vajadustega, kes väärib individuaalset ja lugupidavat suhtumist.