Süütalastepäev 2027
Süütalastepäev on üks Eesti rahvakalendri salapärasemaid tähtpäevi, mida seostati vaikuse ja hoidumisega igapäevastest toimetustest. Traditsiooniliselt viidi sel päeval tubadest välja jõuluheinad ning välditi suuri ettevõtmisi. Süütalastepäeva peeti õnnetuks ajaks, mis kandus edasi ka sel päeval sündinud inimeste eluteele, luues kuvandi pühast, mida tuli tähistada äärmise ettevaatlikkuse ja rahuga.
Millal on süütalastepäev
Süütalastepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 28. detsembril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Süütalastepäeva traditsioonid Eesti pärimuses
Süütalastepäeva tähistamine Eestis on olnud seotud hoolsate töökeeldude ja vana pärimuse austamisega. Sel päeval pandi voki rullid seisma ning hoiduti igasugusest ketramisest ja kudumisest, sest pärimuse kohaselt oli tegemist õnnetu ajaga. Päeva praktiline pool seisnes sageli tubade puhastamises; jõuluheinad ja kogunenud praht koristati ära, andes kodule uue ja värske ilme. Uskumus süütalastepäeva ebaõnnest oli niivõrd tugev, et sel ajal sündinuid peeti terve elu vältel erilise tähelepanu ja hoole vajajateks, kuna kardeti nende rasket saatust. Lõuna-Eesti folklooris oli päeva kiriklik tähendus – mälestusmärk hukatud väikelastele – selgemini eristatav, sidudes kohalikud kombed kristliku maailmapildiga. See tõsidus kandus ka igapäevastesse tegemistesse, kus eelistati vaikust ja rahu. Igasugune lärm ja suur töötegemine olid halva endega, mistõttu püsisid inimesed pigem omaette kodudes, austades nii hukkunud laste mälestust kui ka loodetavat rahu omaenda tulevikus.
Vaikne süütalastepäev Eesti rahvakalendri osana
Algselt kirikliku mälestuspäevana Eestisse jõudnud süütalastepäev sulandus aja jooksul ühte kohaliku talurahva elurütmiga. Sellest kujunes vaikne ja järelemõtlik püha, mille keskmes oli hoidumine argistest toimetustest. Eriline tähelepanu oli suunatud ketrustööde keelule, mida peeti naiste ja pereõnne seisukohalt kriitiliseks. Mõnes piirkonnas tähendas süütalastepäev ka suurpuhastust – kodudest koristati jõuluheinu, et puhastada elupaik negatiivsest energiast. Pered püsisid sel ajal koos, vältides külapeal käimist või suuremate ürituste korraldamist. Lõuna-Eestis oli süütalastepäeva mõju märgatavalt tugevam, kusjuures sealsed elanikud uskusid kindlalt päeva ebaõnne toovasse jõudu. Ebausk ulatus ka uue elu alguseni: usuti, et süütalastepäeval sündinud lastel on elus vähem õnne ja rohkem katsumusi. Ehkki tegu on põneva ja tähendusrikka osaga meie pärandist, on see püha nüüdisajal muutunud pigem haruldaseks tähtpäevaks, mida teatakse vähe.