Rahvusvaheline Tšernobõli katastroofi mälestuspäev
Tšernobõli katastroofi mälestuspäeva tähistatakse Eestis austuse avaldamiseks neile, kes aitasid likvideerida katastroofi tagajärgi. See päev tuletab meelde nii tuumakatastroofi mõju kui ka selle õppetunde.
Millal on rahvusvaheline Tšernobõli katastroofi mälestuspäev 2025
Rahvusvaheline Tšernobõli katastroofi mälestuspäev on eri aastatel samal kuupäeval - 26. aprillil.
Järgmiseks kuupäevaks on 26.04.2025 (22 päeva pärast).
Rahvusvahelisest Tšernobõli katastroofi mälestuspäevast lähemalt
Tšernobõli katastroofi mälestuspäev on Eestis oluline hetk, et meenutada maailma ühe suurima tuumakatastroofi ohvreid ja kangelasi. Paljud Eesti inimesed osalesid 1986. aastal tagajärgede likvideerimisel, riskides oma tervise ja eluga. Selle päeva eesmärk on austada nende panust ning tõsta teadlikkust tuumaohutuse tähtsusest. Samuti juhitakse tähelepanu keskkonna ja inimkonna vastutusele energiatootmise eetilisuse ja jätkusuutlikkuse osas. Koolides ja avalikes kohtades toimub mälestusüritusi, kus jagatakse teadmisi katastroofi mõjudest ja selle pärandist. Eesti osalus Tšernobõli tagajärgede likvideerimisel on oluline osa meie ajaloost, mida tuleb edasi kanda noorematele põlvkondadele. Samuti annab see päev võimaluse arutada tänapäeva energiaprobleemide üle ja õppida mineviku vigadest.
Tšernobõli katastroofist
Tšernobõli katastroof toimus 26. aprillil 1986 Ukrainas, Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. reaktoris. See oli inimkonna ajaloo suurim tuumaõnnetus, mille põhjustas reaktori plahvatus katse käigus. Õnnetuse tagajärjel paiskus atmosfääri suur kogus radioaktiivseid aineid, mis saastasid ulatuslikke alasid, eriti Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal.
Plahvatuse otsesed põhjused olid reaktori disainivead ja operatiivmeeskonna vead turvaprotseduuride järgimisel. Õnnetus põhjustas ulatuslikke tervise- ja keskkonnakahjusid, sealhulgas vähijuhtumite kasvu ja inimeste evakueerimise mitmekümne kilomeetri raadiuses. Kokku evakueeriti umbes 350 000 inimest.
Tšernobõli piirkond jäi asustamata ja see on tänapäeval tuntud kui Tšernobõli keelutsoon. Katastroof tõi kaasa olulised muudatused rahvusvahelistes tuumaohutusstandardites ja suurendas teadlikkust tuumaenergia ohtudest. 4. reaktor kaeti lõpuks betoonist sarkofaagiga, kuid saastunud piirkond jääb radioaktiivseks veel sajandeid.