Rahvusvaheline märgalade päev

Rahvusvaheline märgalade päev tuletab Eestis meelde märgalade tähtsust meie looduse mitmekesisuse säilitamisel ja kliimamuutustega kohanemisel. Märgalad on olulised elupaigad, mille kaitse tagab veevarude ja looduskeskkonna tasakaalu.

Rahvusvaheline märgalade päev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. veebruaril.
Järgmiseks kuupäevaks on 02.02.2026 (304 päeva pärast).

Rahvusvahelise märgalade päeva eesmärk on tõsta teadlikkust märgalade olulisusest ja väärtusest meie keskkonnas. Eestis, kus märgalad katavad märkimisväärse osa territooriumist, on nende roll eriti tähtis nii kliimamuutuste leevendamisel kui ka elurikkuse säilitamisel. Need looduslikud alad on olulised vee puhastamisel, üleujutuste ennetamisel ja ohustatud liikide elupaigana. Märgalade seisund mõjutab otseselt ka inimeste heaolu, pakkudes puhast joogivett ja väärtuslikku loodusressurssi. Kahjuks on paljud märgalad nii Eestis kui ka mujal maailmas inimtegevuse tõttu hävinenud või kahjustunud. Sellel päeval pööratakse tähelepanu märgalade kaitsele ja taastamisele, et tagada nende jätkusuutlikkus. Eestis korraldatakse selle päeva raames tihti teabepäevi, seminare ja looduskäike, et tutvustada märgalade tähtsust ja võimalusi nende kaitseks. Igaüks saab oma panuse anda, hoides loodust puhtana ja tehes teadlikke keskkonnasõbralikke valikuid.

Märgalad on maastikud, kus pinnas on alaliselt või ajutiselt veega küllastunud, luues unikaalse elukeskkonna erinevatele taimedele ja loomadele. Need alad hõlmavad soid, rannikuvetesid, järve- ja jõeluhtasid ning rannikualasid, kus esineb veetaseme kõikumisi. Märgalad mängivad olulist rolli vee puhastamises, aidates filtreerida saasteaineid ning parandada vee kvaliteeti. Need toimivad looduslike käsnadena, hoides kinni vihmavett ja vähendades üleujutuste riski. Lisaks on märgalad olulised süsiniku sidumise kohad, aidates leevendada kliimamuutuste mõju. Paljud linnuliigid kasutavad märgalasid pesitsus- ja rändepeatuspaikadena, mistõttu on need ka bioloogilise mitmekesisuse jaoks väga tähtsad. Inimkonnale pakuvad märgalad ka esteetilist ja rekreatiivset väärtust, olles loodusmatkade ja linnuvaatluse sihtkohtadeks. Paraku on märgalad ohustatud inimtegevuse, näiteks kuivendamise, saastamise ja kliimamuutuste tõttu. Nende kadumine võib viia liigirikkuse vähenemise ja ökosüsteemi tasakaalu rikkumiseni. Märgalade kaitsmine ja taastamine on oluline nii looduskeskkonna kui ka inimeste heaolu tagamiseks.