Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev 2027

Bioloogilise mitmekesisuse päeva eesmärk on väärtustada looduslikku elurikkust ja hoida ökosüsteemide tervist. Elupaikade ja liikide seisund mõjutab otseselt inimeste heaolu, kindlustades meile toidu, puhta vee ning tasakaalus kliima. Lugeja saab artiklist teada tähtpäeva kujunemisloo, elurikkuse kahanemise põhjused ja tegevused, mille abil saab looduskeskkonda hoida nii kohalikul kui ka üleilmsel tasandil.

Millal on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev 2027?

Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev on igal aastal samal kuupäeval - 22. mail.
2027. aastal on rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev laupäeval, 22.05.2027.

KuupäevLiik
rahvusvaheline päev

Päeva saamisloost ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist

Bioloogilise mitmekesisuse päeva kujunemine on seotud 1992. aasta ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsiga Rio de Janeiros, kus võeti vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Lepingutekst viimistleti lõplikult sama aasta 22. mail Nairobis ja see kuupäev sai tähtpäeva ametlikuks tähiseks. Esialgu tähistati päeva detsembri lõpus konventsiooni jõustumise mälestuseks, ent alates 2000. aastast otsustas ÜRO Peaassamblee viia selle maikuusse, tagades nii teemale laiema avaliku tähelepanu väljaspool puhkuste aega.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon kujutab endast üht kõige ulatuslikumat üleilmset keskkonnakokkulepet. Sellel on kolm keskset suunda: elurikkuse hoidmine, loodusvarade jätkusuutlik tarvitamine ja geneetiliste ressursside kasutamisest tuleneva kasu õiglane ning erapooletu jaotamine. Tähtpäev aitab igal aastal mõõta riikide tegevust ning kasvatada ühiskonna mõistmist, et majanduslik õitseng rajaneb otseselt tervele ja säilinud looduskeskkonnale.

Päeva saamisloost ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist

Bioloogilise mitmekesisuse mõiste ja selle eluline tähendus

Bioloogiline mitmekesisus koondab endasse kogu maapealse elu vormirikkuse kolmel tasemel: geenitasandi varieeruvuse liigi piires, liikide rohkuse ning terviklikud ökosüsteemid. See ei hõlma üksnes troopiliste laante haruldusi, vaid ka igapäevaseid aiaelanikke, mullas elavaid mikroobe, kodumaiseid metsamaastikke, soid ja veekogusid.

Hästi toimivad looduskooslused pakuvad hüvesid, mida nimetatakse ökosüsteemiteenusteks ja milleta inimkond hakkama ei saaks. Nende hulka kuuluvad õite tolmeldamine, mulla toitainerikkuse tagamine, süsihappegaasi sidumine, puhta vee ringlus ning kaitse pinnase erosiooni ja tulvavee eest. Peale selle toetuvad paljud ravimid ja põllumajanduses kasvatatavad sordid otseselt looduslikule geneetilisele materjalile. Suurema liigirikkusega ökosüsteemid suudavad keskkonnamuutustele, haigustele ja karmidele ilmastikuoludele märksa edukamalt vastu seista.

Tänapäevased ohud looduslikule mitmekesisusele

Inimmõju tagajärjel kaovad liigid teadlaste andmetel sadu kordi kiiremini kui loomuliku arengu käigus. Esikohal seisab looduslike elupaikade hävitamine ja kildumine, mille peamised ajendid on intensiivne maaviljelus, ulatuslik metsaraiumine, linnade paisumine ja uue taristu rajamine. Isoleerituks ja ahtakeseks jäänud elupaikades hääbuvad asurkonnad varem või hiljem.

Häireid süvendavad omakorda kliimamuutused, mis ajendavad liike rändama, kuid alternatiivsete elupaikade puudus viib nad väljasuremise äärele. Laialdane reostus – eriti pestitsiidijäägid, plastireostus ning vette sattuvad ülemäärased toitained – mürgitab elustikku ja kõigutab looduslikku tasakaalu. Kohalikke kooslusi kurnavad ka inimese kaasabil levivad võõrliigid, kes võtavad elupaigad kohalikelt liikidelt üle ning tekitavad tundlikes ökosüsteemides taastumatuid kahjusid.

Globaalsed kokkulepped: Kunmingi-Montreali elurikkuse raamistik

Looduse hävimise pidurdamiseks võeti 2022. aasta lõpul vastu Kunmingi-Montreali ülemaailmne elurikkuse raamistik. Kokkuleppe peaeesmärk on peatada elurikkuse kahanemise suundumus ja asendada see taastumisega käesoleva kümnendi lõpuks. Nende mõõdetavate eesmärkide elluviimist toetab omalt poolt bioloogilise mitmekesisuse päeva tähistamine.

Raamistiku üks märgilisemaid sihte on vähemalt kolmekümne protsendi Maa maismaa ja merealade võtmine kaitse alla aastaks 2030. Leping seab prioriteediks ka rikutud ökosüsteemide taastamistööd, loodust kahjustavate toetuste asendamise kestlikumate lahendustega ning põlisrahvaste ja kohalike elanike õiguste kaitsmise loodushoius. Nende ambitsioonikate sihtide elluviimine eeldab valitsusasutuste, teadussektori ja eraettevõtete koordineeritud koostööd.

Praktilised sammud elurikkuse toetamiseks üksikisiku tasandil

Elurikkuse kaitse ei piirdu vaid rahvusvaheliste poliitikatega, vaid algab inimeste igapäevastest valikutest. Kodus või kohalikus pargis saab liigirikkust toetada sellega, et muru ei niideta pidevalt madalaks ja jäetakse ruumi pärimaisetele õistaimedele, mis toetavad tolmeldavaid putukaid. Oluline on vältida sünteetilist mürgitamist aias, kujundada lindudele ja putukatele turvalisi pelgupaiku ning istutada kohalikku päritolu puid ja põõsaid.

Mõistlikud tarbimisvalikud aitavad loodust kaitsta sama tõhusalt kui vahetu loodushoid. Süües säästlikult ja kohapeal toodetud toitu, hoidudes toiduraiskamisest ning loobudes ühekordsest plastist, väheneb surve looduskeskkonnale ja elupaikadele. Ühtlasi saab igaüks osaleda harrastusteaduses, kandes kohatud liigid vaatlusplatvormidele, mis annab teadlastele ja looduskaitsjatele väärtuslikku infot liikide tegeliku olukorra kohta.

Vaata veel