Pärtlipäev 2025
Pärtlipäev on Eesti rahvakalendris märgilise tähendusega lõikus- ja külvipüha, mis kuulutab sügise peatset saabumist. Sel ajal lõpetati traditsiooniliselt humalate korjamine ning linakitkumine. Päevaga kaasnesid mitmed ranged töökeelud ja uskumused, samuti pandi suurt rõhku esimestele sügisestele ilmaennustustele, et prognoosida eelseisvat talve.
Millal on pärtlipäev
Pärtlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. augustil.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Pärtlipäeva ajalugu ja peamised tavad
Pärtlipäev on Eesti rahvapärimuses sügise ametlikuks väravaks, olles üks olulisemaid lõikus- ja külvipühi. Sel päeval kehtis range külvikeeld, sest usuti, et siis mulda pandud vili rikneb või kasvab täis umbrohtu. See oli aeg, mil taludes lõpetati humalakorjamine ja Lääne-Eestis jõuti lõpule linakitkumisega. Rahvasuu teadis rääkida, et "Pärtel keerab kapsapäid", viidates sellele, et nüüd hakkavad kapsad looma ja valmima. Läänemaal ning saartel seostati seda päeva ka lambaniitmise ja sokutapmise traditsiooniga. Samuti oli see aeg, mil algas suurem meevõtt ning metsa mindi seenele ja pähkleid korjama. Lammastele valmistati talveks ette lehiseid ehk vihtasid. Ida-Eestis jälgiti pingsalt pärtlirahe või -raju, mille järgi ennustati sügisilma kestust. Pärtlipäevast alates hakkasid hommikuti esinema esimesed hallad ning pääsukesed asusid teele soojadele maadele. Lisaks töistele kommetele oli see ka sotsiaalne aeg, mil peeti laatasid ja käidi kosjas.
Töökeelud ja sügismärgid pärtlipäeval
Eesti rahvakalendris on pärtlipäev tuntud kui sügise väravahoidja, mis toob endaga kaasa selge piiri suve ja sügise vahel. Selle päevaga olid seotud karmid külvikeelud, sest usuti, et sel ajal mulda pandud seeme toob vaid ebaõnne ja riknenud saaki. See oli periood, mil humalate korjamine ja linade kitkumine tuli lõpetada, et keskenduda teistele sügisestele kohustustele. Erilist tähelepanu pöörati kapsaaiale, kus jälgiti kapsapeade pööramist ja nende valmimist. Lääne-Eesti ning saarte pärimuses oli pärtlipäev lambaniitmise ja sokutapmise aeg. Meevõtu algus tõi taludesse magusa ja oodatud vahelepala rasketesse tööpäevadesse. Rahvatarkuse järgi hakkas just nüüd taevast seeni "külvama", avades nii ametliku seenehooaja. Ida-Eesti kandis ennustati sügistorme ehk pärtliraju järgi eelseisvat talveilma. Pääsukeste lahkumine oli kindel märk suve lõpust. Pärtlipäeva tähistamine kulmineerus sageli elavate laatade ja pidudega, kus vahetati kaupa ja nauditi sügisesi aiasaadusi.