Päikesetõus ja päikeseloojang: Rakvere
Eestis varieerub päikeseloojangu aeg oluliselt vastavalt hooajale ja piirkonnale. Suvised loojangud on pikad ning nauditavad, venides tihti enam kui tunni pikkuseks vaatemänguks. Talvekuudel saabub pimedus kiiresti ja juba varalõunal, pakkudes samas madalal taevalasutavat meeleolukat ning kordumatut värvidesülemit.
Päikesetõus ja päikeseloojang: Rakvere
Päikesetõus ja -loojang Rakveres muutuvad aasta jooksul palju. Allpool on valitud kuupäeva täpne ülevaade koos hämariku ja päikese kõrgeima hetke ajaga.
Päikesetõus: 06:20
Päikeseloojang: 20:06
Päeva pikkus: 13:45
Järgmine päev
Päikesetõus: 06:22
Päikeseloojang: 20:03
Päikese kulg Rakveres
Päikesetõusu ja hämariku mõisted
Astronoomiline koidik
Astronoomiline koidik on esimene etapp enne päikesetõusu, kui taevas hakkab väga nõrgalt helendama. Sel ajal on Päike 18 kuni 12 kraadi allpool horisonti. Inimsilm veel tavaliselt valgust ei erista, kuid astronoomid saavad sel ajal juba teleskoopidega töötada, kuna taevas pole enam täielikult pime. Eestis toimub astronoomiline koidik eriti märgatavalt kevadeti ja sügisel.
Nautiline koidik
Nautiline koidik saabub siis, kui Päike on 12 kuni 6 kraadi allpool horisonti. Seda aega kasutasid varem meremehed, et näha horisonti ja navigeerida tähtede järgi. Taevas hakkab kergelt valgenema, kuid veel ei ole piisavalt valgust maastiku selgeks nägemiseks.
Tsiviilne koidik
Tsiviilne koidik on viimane hämariku faas enne päikesetõusu. Selle ajal on Päike 6 kraadi allpool horisonti ja loodus hakkab selgelt nähtavaks muutuma. Enamik inimesi peab seda juba hommikuks, kuna võib ilma lisavalguseta väljas liikuda.
Päikesetõus
Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv ilmub horisondi kohale. See on päevase valguse ametlik algus ja paljudes kultuurides ka sümboolse uue alguse märk. Eestis varieerub päikesetõusu kellaaeg hooajaliselt väga palju.
Päikese kõrgeim hetk
Päikese kõrgeim hetk, tuntud ka kui päikese kulminatsioon, toimub siis, kui Päike on oma päevasel trajektooril kõige kõrgemal kohal taevas. See ei ole alati kell 12.00, vaid sõltub ajavööndist ja suveajast.
Päikeseloojang
Päikeseloojang on hetk, kui Päike kaob horisondi taha. See tähistab päeva lõppu ja hämariku algust. Eestis võib suvine päikeseloojang kesta kaua ja olla visuaalselt muljetavaldav, eriti mere ääres või avatud maastikel.
Tsiviilhämarik
Tsiviilhämarik algab kohe pärast päikeseloojangut ja kestab seni, kuni Päike on 6 kraadi allpool horisonti. Selle aja jooksul saab väljas veel ilma täiendava valguseta liikuda.
Nautiline hämarik
Nautiline hämarik saabub siis, kui Päike on 6 kuni 12 kraadi allpool horisonti. Taevas tumeneb kiiresti, kuid meremehed ja astronoomid saavad veel kasutada taeva valgustust navigeerimiseks või tööks.
Astronoomiline hämarik
Astronoomiline hämarik on viimane valguse faas pärast päikeseloojangut, kui Päike on 12 kuni 18 kraadi allpool horisonti. Selle lõppedes saabub täielik pimedus. Eestis võib suvel astronoomilist hämarikku vahel üldse mitte saabuda, eriti põhjarannikul, kus valged ööd hoiavad taeva pidevalt heledana.
Päikesetõusud ja -loojangud Eestimaa taevas
Päikesetõus ja -loojang on Eestis märkimisväärsed loodusnähtused, mille mõju ulatub argirütmist ja põllumajandusest kuni inimeste meeleseisundini. Talvekuudel on päikesevalguse aeg üsna piiratud ning päevad lühikesed, kuid suvine aeg toob kaasa lummavad valged ööd, mis kestavad nädalaid. Olenevalt geograafilisest asukohast varieeruvad tõusu- ja loojanguajad piirkonniti veidi, kusjuures aasta pikimad päevad langevad juunikuusse ja lühimad detsembrisse. Paljude eestlaste jaoks – eriti looduse pildistajatele, matkajatele ja linnuvaatlejatele – on päikese liikumise jälgimine igapäevane harjumus. Looduse värvimäng koidul ja ehal pakub võrratuid vaateid, võimaldades samal ajal leida rahu ning süveneda sisekaemusesse. Turismihooaja vältel on kaunis päikeseloojang ja -tõus ka hinnatud vaatamisväärsus. Samuti tuginevad astronoomiahuvilised päikese liikumise reaalajas andmetele, et vaadelda erinevaid astronoomilisi sündmusi. Päev-päevalt muutuvate kellaaegade jälgimiseks kasutatakse tänapäeval mugavaid veebipõhiseid kalkulaatoreid ja nutirakendusi.
Päikese liikumise olulisus igapäevases elus
Päikesetõusu ning -loojangu ajad pole ammu pelgalt kuivad andmed, vaid tegelikud igapäevased orientiirid, mis aitavad igal sammul tegevusi planeerida. Varasematel sajanditel määras päikese teekond üheselt kindlaks talutööde ja puhkeaja rütmi, kuid ka tänapäevases ühiskonnas suunavad need kellaajad meie liikumist, vaba aja veetmist ja energiakulu. Kevadel ning suvel pikenev päev annab inimestele laialdaselt võimalusi looduses ja väljas viibimiseks. Sügis- ja talvehooajal tuleb aga oma toimetused seada lühema päevavalguse järgi. Täpsete päikesetõusu ja -loojangu aegade teadmine hõlbustab tunduvalt reisimise, välispordi ja fotograafiasessioonide planeerimist, võimaldades samal ajal jälgida looduskeskkonna järkjärgulist ning kaunist teisenemist päevast päeva.