Nuudipäev 2025
Nuudipäev, mida kutsutakse ka kanutipäevaks, märgib Eestis jõuluaja ametlikku lõppu. Seda päeva tähistati lõbusate ja eriilmeliste rahvakommetega. Mehed kogunesid seltskondadesse, et liikuda talust tallu, lüüa õlgedest valmistatud nuutidega pühad majapidamisest välja ning maitsta viimast jõuluõlut.
Millal on nuudipäev (kanutipäev) 2025?
nuudipäev (kanutipäev) on eri aastatel samal kuupäeval - 13. jaanuaril.
2025. aastal on nuudipäev (kanutipäev) esmaspäeval, 13.01.2025.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Mis on nuudipäev ja kuidas seda tähistati?
Nuudipäev tähistab rahvakalendris jõulude ja kogu pikema pühadeaja ametlikku ning pidulikku lõppu. Traditsiooniliselt oli see hingetõmbeaeg, mil raskematest igapäevatöödest hoiduti ning keskenduti pigem seltskondlikule ja meeleolukale koosviibimisele. Päeva olulise osana kogunesid mehed lõbusatesse seltskondadesse ning võtsid ette külaskäigud ühest talust ja külast teise. Kaasa võeti spetsiaalselt selleks puhuks õlgedest punutud nuudid, millega "löödi" pühad sümboolselt igast majapidamisest ja taluümbrusest välja, tehes ruumi argipäevale. Ringikäimisele lisas meeleolu jõuluõlle pakkumine ja degustatsioon – pererahvas pakkus külalistele viimast pühadeõlut. Eriti sügavalt juurdunud ja au sees oli see rikas kombestik just Eesti saartel ning rannikualadel. Ehkki aja jooksul on igapäevane pühitsemine muutunud, püsib nuudipäeva komme erksalt meie rahvapärimuses ning kultuurimälus. Tänapäevases Eestis avaldub selle kaja selgelt näiteks selles, et Tallinna linnapea kuulutab jõululaupäeval välja jõulurahu, mis kestab sümboolselt just nimelt nuudipäevani. See kaunis ja pidulik jõulurahu väljakuulutamise tava tugineb pikaajalisele ja sajanditevanusele ajaloolisele traditsioonile.
Nuudipäev tähistab jõulurahu ja pühade lõppu
Nuudipäeva traditsiooni juured ulatuvad Eesti kultuuriloos mitmesaja aasta taha, saades alguse iidsetest rahvakommetest, kus pikale pühadeajale pandi punkt meeleoluka ja piduliku riitusega. Vanasti valmistasid mehed õlgedest punutud nuudid ehk piitsad, mille abil "löödi" pühad ja laiskus majast ning taluhoovist sümboolselt välja. Lahutamatuks osaks sellest päevast olid meeleolukad külaskäigud naabrite juurde ning taludes leidunud pühadeõlle viimaste varude ühine maitsmine ja hindamine. Eriti elujõuline ja laialdaselt tähistatud oli nuudipäeva kombestik Eesti saartel ja rannikupiirkondades, kus traditsioonid püsivad sageli kõige kauem. Ajalooliselt tähistati seda päeva kalendris mõnevõrra varasemal kuupäeval, kuid ajapikku nihkus see rahvakalendri muutuste tõttu hilisemale ajale. Kaasaegses kultuuripildis avaldub selle komberuumi tähtsus ilmekalt Tallinna Raekoja platsil, kus välja kuulutatud jõulurahu kestus on otseselt seotud just nuudipäeva saabumisega. Jõulurahu kuulutatakse pidulikult välja ajalooliste sõnadega, mis ulatuvad tagasi Rootsi kuninganna Kristiina valitsemisaega. Kogu see traditsioon kannab endas rahu, pidulikkuse ja kogukondliku koosolemise põliseid väärtusi. Tänu suulisele ja kirjalikule rahvapärimusele on nuudipäeva sügav tähendus ning unikaalne identiteet kandunud põlvkonnalt põlvkonnale edasi kuni tänapäevani.