Näärid 2027
Eesti nääripäeva traditsioonid kutsuvad meid uue aasta esimesel päeval aega maha võtma. Koos lähedastega süüakse pidulikke roogi ja vahetatakse häid soove tulevikuks. Mõnusas ja vabas õhkkonnas mööduv päev möödub tihtipeale ka külalisi võõrustades või ise tuttavatel külas käies, tähistades nõnda värsket ja lootusrikast algust.
Millal on näärid 2027?
Näärid on eri aastatel samal kuupäeval - 1. jaanuaril.
2027. aastal on näärid reedel, 01.01.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Lähemalt Eesti näärikommetest
Nääripäev algab Eestis tavaliselt rahuliku ja hilisema ärkamisega, kuna eelneva öö pidustused nõuavad oma osa. Päev kulgeb ilma igasuguse tormamiseta, pakkudes ideaalset võimalust nautida pühade meeleolu täiel rinnal. See on soe ja hubane aeg, mil pered saavad olla koos, puhata ja süüa maitsvaid toite, mis on valmistatud pühade tähistamiseks. Meie esivanemad uskusid kindlalt, et uue aasta algus ennustab ja kujundab kogu järgneva kaheteistkümne kuu saatust. Seetõttu oli äärmiselt oluline alustada aastat rõõmsameelselt ja vältida negatiivsust, pöörates suurt tähelepanu lahkusele ning heasoovlikkusele. Külaskäigud sõprade ja sugulaste juurde olid ja on siiani nääripäeva oluliseks osaks paljudes Eesti piirkondades. Need visiidid on kantud soovist tuua lähedaste ellu õnne, edu ning majanduslikku õitsengut. Lastele pakub nääripäev jätkuvalt põnevust ja rõõmu, sest pühad pole veel päris läbi ning kingitused ja pidustused on värskelt meeles. Televisiooniprogrammid, mis edastavad uusaastatervitusi, kontserte ning meelelahutust, on saanud lahutamatuks osaks sellest päevast. Lisaks on nääripäev suurepärane aeg sisekaemuseks, mil inimesed teevad esimesi plaane ja annavad endale uusaastalubadusi. See kaunis püha aitab meil häälestuda algavaks aastaks lootusrikkalt, rahulikult ja täis uut energiat.
Aasta alguse tähistamine Eestis
Eesti nääritraditsioonide ajalugu ulatub tagasi sajandite taha, olles lahutamatu osa meie rahvakalendrist ja uue aasta tervitamise kultuurist. Muinasajast pärinevad uskumused rõhutasid, et uue aasta alguspäevad määravad ära inimese õnne ja käekäigu järgnevaks aastaks, mistõttu oli ülioluline tähistada seda väärikalt. Külluse ligitõmbamiseks kaeti traditsiooniliselt rikkalik nääripidulaud, kus pidi serveerima vähemalt kaksteist erinevat rooga, mis sümboliseerisid aasta kahtteist kuud. Näärikommete arengus on põimunud kristlikud mõjutused ja iidsed loodususulised paganlikud tavad. Keskaja ja varauusaegses Eestis olid nääripidustused mõisates ja linnades elava seltsielu keskpunktiks. Nõukogude võimu ajal püüti nääridele anda jõulude keelustamise taustal uut ideoloogilist sisu ja teha sellest peamine talvine püha, kuid eestlased hoidsid koduseinte vahel elus tõelisi rahvapäraseid traditsioone. Taasiseseisvunud Eestis leidsid näärid taas oma loomuliku koha uue aasta väärika algusena. Tänapäeval tähistatakse nääre rahulikus ja õdusas õhkkonnas, kus kohtuvad mineviku pärand ja lootusrikkad tulevikusoovid.