Näärid 2027
Nääripäev toob Eesti kodudesse rahu, pakkudes võimalust puhata ja uue aasta esimesi hetki nautida. Sel päeval on kombeks süüa pühadetoite ning tervitada lähedasi heade soovidega. Traditsioonilised uusaastavisiidid ja sõprade külastamine loovad sooja atmosfääri, mis aitab sisse seada eelseisvaks aastaks positiivse meeleolu. See on ideaalne aeg uuteks plaanideks.
Millal on näärid
Näärid on eri aastatel samal kuupäeval - 1. jaanuaril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kuidas tähistada nääre?
Kui nääripäev kätte jõuab, valitseb Eesti kodudes mõnus ja rahulik atmosfäär. Pärast tegusat vana-aastaõhtut on see päev mõeldud välja puhkamiseks ja pere seltsis olemiseks. Toit on endiselt oluline osa pühast, kusjuures jõuluaja traditsioonilised maitsed täidavad elutube ning pakuvad lohutust ja rõõmu. Meie esivanemad uskusid kindlalt, et nääripäeva esimesed sammud ja sõnad panevad aluse kogu saabuvale aastale. See uskumus on kandunud edasi tänapäeva, julgustades meid olema lahked, rõõmsad ja tähelepanelikud oma lähedaste suhtes. Külaskäigud on nääride ajal olnud au sees – uusaastatervitused naabritele ja sugulastele tõid uskumuste kohaselt majja õnne, tervist ja jõukust. Lapsed saavad tunda rõõmu viimastest kingitustest ja pidulikest sündmustest, samal ajal kui täiskasvanud ammutavad inspiratsiooni uusaastaprogrammidest ja kontserdidest. Paljude jaoks on see ka esimene hetk, mil tõsisemalt mõelda eesootavale aastale, panna paika eesmärgid ja tunda tänulikkust kõige olemasoleva üle, luues seeläbi tugeva vundamendi järgnevaks kaheteistkümneks kuuks.
Traditsioonid ja uus algus nääripäeval
Läbi sajandite on nääripäev olnud Eesti rahvakalendris märgiline aeg, mil jäetakse hüvasti olnuga ja tervitatakse tulevat. Vanade uskumuste kohaselt oli see päev maagiline – usuti, et uue aasta algus ennustab ette kõike, mis ees ootab. Selleks, et aasta tuleks viljakas, kaeti rikkalik nääripidulaud, kus toitude arv pidi olema maagiline ja külluslik. Eesti nääritavad on kujunenud pika aja jooksul, ammutades inspiratsiooni nii rahvapärimusest kui ka ajaloosündmustest. Kui keskajal tähistati uue aasta saabumist suursuguselt mõisates ja linnades, siis hilisemal ajal, eriti okupatsiooniperioodil, püüti nääridega asendada keelatud jõule. Sellest hoolimata jäi püha olemus paljuski samaks: see oli aeg perele, headele soovidele ja maitsvale toidule, mis tõi inimesed kokku. Pärast Eesti taasiseseisvumist on näärid saanud tagasi oma loomuliku rolli uue aasta alguse tähistajana. Praegu on nääriperiood segu ajaloolisest mälust ja kaasaegsest eluviisist, olles soe ja tähendusrikkas hetk talvises kalendris, mis annab meile kõigile võimaluse alustada uut ringi uue ja värske energiaga.