Maarjapäev / Paastumaarjapäev 2027
Kevade algust ja naiste vabadust sümboliseeriv paastumaarjapäev on rikkaliku pärimusega püha. Seda tähistati naiste austamise, rõõmsate pidustuste ning iidsete maagiliste tavadega. Kuna tegemist oli olulise üleminekuajaga looduses, pöörati suurt tähelepanu rituaalidele, mis pidid tagama talu karjaõnne, viljaka mulla ja rikkaliku kapsasaagi eeloleval suvel.
Millal on maarjapäev / paastumaarjapäev 2027?
Maarjapäev / Paastumaarjapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 25. märtsil.
2027. aastal on maarjapäev / paastumaarjapäev neljapäeval, 25.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kõik maarjapäeva iidsetest traditsioonidest
Maarjapäev märgib murrangulist aega looduses, olles kevade saabumise ja naiste väe austamise suurpüha. Sellel päeval vabastati naised igapäevastest käsitöödest ning julgustati neid osalema rituaalses punajoomises. Naispere kogunes kõrtsis, nautis vabadust ja meelelahutust, samal ajal kui mehed kandsid hoolt kulude tasumise eest. Küla kaitsmiseks ja puhastamiseks viidi metsa õlgedest tehtud kuju Metsik, mis viis endaga kaasa kogu talvise ebaõnne ning kurjuse. Maarjapäeval pandi alus ka uuele põllumajandusaastale, külvates esimesed kapsaseemned ja viies põllule õnne toovat sõnnikut. Toidulaual troonisid traditsiooniliselt seajalad, omaküpsetatud karask ning punane jook ehk maarjapuna, mis pidi tagama elujõu ja kauni jume. Karjaloomade suvise tervise tagamiseks tehti rituaale salapärase võtmega. Loodushuvilised jälgid pingsalt rändlindude saabumist, sest uskumuste kohaselt kaitses varajane lindude nägemine inimest haiguste eest. Samuti ennustati ilma järgi sügisese saagi suurust ja planeeriti kevadtööde graafikut. Maarjapäev oli suurepärane aeg hinge ja keha värskendamiseks enne pingelist tööperioodi.
Maarjapäev – kevadine maagia ja naistejõud
Maarjapäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub sügavale keskaega, kujutades endast kütkestavat sünteesi kristlikust õpetusest ja maarahva iidsetest kommetest. Kiriklik paastupüha omandas rahvakalendris elujaatava iseloomu, tähistades kevade sündi ja naiste õigust puhkusele. Mitmesugused tööpiirangud, ühine punajoomine ja vaba pidutsemine lasid naistel unustada igapäevased kohustused. Kurjuse ja õnnetuste peletamiseks viidi küla vahelt ära õlgedest valmistatud Metsik. Maarjapäev tähistas ühtlasi piiri talviste ja kevadiste tegevuste vahel: ketramistööd ja kangakudumine pidid selleks ajaks olema lõpetatud. Kevade sissejuhatuseks viivi põllule esimene sümboolne koorem väetist ja pandi idanema kapsaseemned. Pühade meeleolu hoidsid üleval maitsev karask, keedetud seajalad ning traditsiooniline punane jook. Need rituaalsed tegevused olid kriitilise tähtsusega tulevase põllu-, karja- ja pereõnne hoidmisel. Inimesed kuulasid rändlindude laulu ja ennustasid ilma järgi saabuva hooaja ilmastikku. Maarjapäev pakkus võimalust tähistada elu tärkamist, nautida pidu ja kogeda kogukondlikku ühtekuuluvust.