Lihavõtted / munapühad 2027
Lihavõtted on meil Eestis armastatud kiriklik ja rahvapärane tähtpäev, mis sümboliseerib kevade saabumist ning Jeesuse ülestõusmist. See rõõmus püha toob endaga kaasa hulgaliselt põnevaid tegevusi ja tavasid. Tuntuimateks nendest on kindlasti loominguline munade värvimine, hoogne kiikumine ning teised kevadised kombed, mis loovad piduliku meeleolu.
Millal on lihavõtted (munapühad) 2027?
lihavõtted (munapühad) on eri aastatel erineval ajal - esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
2027. aastal on lihavõtted (munapühad) pühapäeval, 28.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Lihavõtted läbi aegade ja tänapäeval
Lihavõtted esindavad Eesti kultuuriruumis sügavat ühendust looduse rütmidega, olles uue elujõu, valguse ja kevade saabumise tähtsaimaks tähiseks. Selle pühaga kaasneb rikkalik pärand, kus esikohal on munade kaunistamine, koksimine ja teistega jagamine. Lõuna-Eesti piirkonnas oli lihavõtete kõige olulisemaks sündmuseks kiikumisaja avamine külakiigel, millel usuti olevat maagiline ja tervendav toime ning mis pidi kaitsma suviste putukate hammustuste ja haiguste eest. Põhja- ja Kesk-Eestis oli aga kombeks harrustada unikaalset lauahüppamist, kus pika laua otstel hüpates püüti saavutada võimalikult suurt kõrgust ja osavust. Varahommikune taevas pakkus pühapäeval tõelist imet, kui inimesed kogunesid kõrgematele küngastele vaatama, kuidas päike oma tõusul mängeldes "tantsib". Tubaseks meeleolu loomiseks toodi alati vaasi pajuurbadega oksi ja värskeid kevadlilli. Külakiige ehitanud meistrimehi ehk kiigeseppi premeeriti väärikalt – neile anti kingiks värvitud mune ja soojasid kindaid. Munade kogumisest ja kinkimisest sai noorte vahelise suhtluse ja poolehoiu näitamise põnev vorm. Tõsise keeluna kehtis reegel, et pühade ajal ei tohi tubasid pühkida ega tolmu võtta, sest muidu pühitakse majast minema kogu õnn, tervis ja rikkus. Pidustusteks valmistudes pandi selga täiesti uued ja puhtad riided ning kaeti pidulaud, kus kesksel kohal troonisid lisaks kirevatele munadele ka traditsioonilised lihatoidud ja pasha, tuues igasse pessa pidulikkust ja küllust.
Kuidas Eestis läbi aegade lihavõtteid tähistati
Eestis tähistatakse lihavõtteid kui kaunist üleminekuaega, kus põimuvad kiriklikud traditsioonid ja põlised rahvakalendri rituaalid, tähistamaks kevade võitu talve üle ja Jeesuse ülestõusmist. Selle pühaga on seotud erakordselt rikas folkloor, mille keskmes on munade värvimine ja kiikumine. Lõuna-Eestis avati lihavõttepühal pidulikult kiikumisaeg, kus ühisel kiikumisel oli maagiline ülesanne tagada kõigile osalejatele suveks tugev tervis, jaks ja hea õnn. Põhja- ja Kesk-Eestis harrastati selle asemel lauahüppamist, mille kaudu taotleti samaväärselt head käekäiku ja viljakust. Tubade ehtimiseks tõid inimesed metsast pajuurbasid ja esimesi kevadisi sinililli, mis tõid majja värskust. Pühade ajal kehtis range keeld koristada ja tubasid pühkida, kuna kardeti head õnne kogemata kodust välja pühkida. Munade korjamine, kinkimine ning meeleolukad mängud nagu munade koksimine ja mäest alla veeretamine kuulusid iga seltskonna lahutamatute tegevuste hulka. Lihavõteteks osteti või õmmeldi alati uued riided ja valmistati ette külluslik toidulaud, mis tähistas paastuaja lõppemist. Kuigi kristlik pärand on oluline, on eestlased säilitanud hulgaliselt arhailisi kevadisi rituaale. Tänapäeva kiires maailmas on need kombed saanud uue hingamise, ühendades endas nii vanu rituaale kui ka kaasaegseid lahendusi, nagu värviliste e-kaartide ja digitaalsete pühadesoovide saatmine lähedastele ja sõpradele.