XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimub 3.–6. juulil 2025 Tallinnas, ühendades taas kümned tuhanded lauljad, tantsijad ja pealtvaatajad. Peo eel kulgeb üle Eesti traditsiooniline Tule tulemine, mis sümboliseerib ühtsust ja kultuuripärandi jõudu.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu „Iseoma“ toimumise ajad

03.07.2025:
- kell 19.00 XXI tantsupeo I etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõpp 22.00)
04.07.2025:
- kell 11.00 XXI tantsupeo II etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõpp 14.00).
- kell 14.00 Rahvamuusikute kontsert Vabaduse väljakul (orienteeruv lõpp 17.00)
- kell 18.00 XXI tantsupeo III etendus Kalevi keskstaadionil (orienteeruv lõpp 21.00)
05.07.2025:
- kell 13.00 Kõigi peoliste pidulik rongkäik Vabaduse väljakult Tallinna lauluväljakule (orienteeruv lõpp kell 19.00)
- kell 19.30 XXVIII laulupeo avakontsert Tallinna lauluväljakul (orienteeruv lõpp kell 23.00)
06.07.2025:
- kell 14.00 XXVIII laulupeo suurkontsert Tallinna lauluväljakul (orienteeruv lõpp kell 21.00)

Tule tulemine

Tule tulemine on suurejooneline traditsiooniline teekond, millega antakse sümboolne algus Eesti XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole. Teekond algab 15. juunil Tartust, kus süüdatakse laulu- ja tantsupeo tuli. Seejärel liigub tuli päev-päevalt läbi kõikide maakondade, alustades Tartu maakonnast ja jõudes edasi Põlvasse, Võrru, Valgasse, Viljandisse ja teistesse maakondadesse. Iga maakond kannab tuld väärikalt edasi, korraldades pidulikke vastuvõtte ja rahvapeo sündmusi. 29. juunil jõuab tuli Narvasse ja toimub ka ESTO tähistamine. Viimasel nädalal jõuab tuli Lääne-Virumaale, Harjumaale ning lõpuks 2. juulil Tallinna. Tule teekond lõpeb pealinnas, kus toimub pidulik tule vastuvõtt. See ainulaadne teekond ühendab kogu Eesti rahva enne suure pidustuse algust. Tule tulemine sümboliseerib ühist kultuuripärandit, kokkukuuluvustunnet ja peo lähenemist.

Laulupeo repertuaar

Laulupeo 2025. aasta repertuaar on muljetavaldav austusavaldus Eesti rahvapärandile ja heliloomingule. Avakontserdil kõlavad klassikalised isamaalised laulud nagu „Koit“ ja „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ning rahvalaulude töötlused nimekatelt autoritelt, sealhulgas Mart Saar, Veljo Tormis ja Eduard Tubin. Kavas on suur rõhk regilauludel ja kihelkondlikel rahvaviisidel, mis on saanud uue hingamise kaasaegsete heliloojate seades. Osalevad erinevad kooriliigid – mudilas-, laste-, nais-, mees- ja segakoorid –, samuti Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Esitatakse ka uudisteoseid tänapäeva heliloojatelt nagu Ülo Krigul, Tõnu Kõrvits ja Arvo Pärt. Mitmed teosed on seotud konkreetsete laulikute ja kogujate tööga, mis toob esile Eesti rahvamuusika ajaloolise sügavuse. Pühapäevasel suurkontserdil lisanduvad puhkpilliorkestri marss ja tantsulised numbrid, näiteks „Tuljak“ ja „Setu tants“. Lõpulauluna kõlab traditsiooniliselt „Mu isamaa on minu arm“. Repertuaar loob silla mineviku ja oleviku vahele, tähistades laulupeo vaimsust kogu rahva ühise loona.

Tantsupeo repertuaar

Tantsupeo repertuaar 2025 ühendab eri Eesti piirkondade pärimustantsud ja kaasaegse loomingulise lähenemise. Lavale astuvad sega-, noorte-, laste- ja pererühmad, esitades autoritantsud tuntud koreograafidelt nagu Helena-Mariana Reimann, Elo Unt, Maria Uppin-Sarv ja teised. Kava peegeldab Eesti rikkalikku rahvamuusikatraditsiooni, millele on loodud värsked ja omanäolised seaded, sh Veljo Tormise, Andre Maakeri ja Jalmar Vabarna töötlused. Esindatud on kõik Eesti piirkonnad – alates Põhjarannikust kuni Kagukandini, rõhutades kultuurilist mitmekesisust. Erilise rõhuasetuse saavad nii meeste- kui naistetantsud, samuti on programmis võimlemiskavad. Mitmetes tantsudes kasutatakse elavat muusikat ning lavastusi ilmestavad ka luule- ja laulutekstid. Repertuaaris leidub nii traditsiooniline “Tuljak” kui ka uusi valiktantse, näiteks “Teelemineku polka” ja “Vaba hing”. Esitusele tuleb üle 30 tantsunumbri, milles peegelduvad ajalugu, rõõm, rahvuslik uhkus ja kogukondlikkus. Lõplikuks akordiks on ühistantsud, mis ühendavad kõik esinejad liikumises ja meeleolus. Tantsupidu on selge tõestus elujõulisest rahvakultuurist tänapäevases vormis.

Eesti üldlaulupidude ajalugu

Eesti üldlaulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui rahvusliku ärkamise vaimus kogunesid esimesel laulupeol 878 lauljat ja pillimeest. Tolleaegne Vene keisririigi provints Eestimaa vajas tugevat rahvuslikku identiteeti, mille kandjaks sai laulupidu. Algusest peale oli laulupidu rohkem kui muusikasündmus – see oli eestlaste eneseteadvuse ja ühtekuuluvustunde väljendus. Laulupeod kandsid edasi vabaduse ideaali, eriti 20. sajandi keerulistel aegadel. Nõukogude okupatsiooni ajal säilitasid eestlased laulupidude kaudu oma kultuuri, trotsides ideoloogilist survet. 1988. aasta laulev revolutsioon tõi laulukaare alla sajad tuhanded, sümboliseerides rahva tahet vabaduseks. Laulupeod on toimunud nii Tartus kui Tallinnas, alates 1928. aastast valdavalt Tallinna lauluväljakul. Traditsiooniliselt osaleb laulupeol üle 20 000 laulja, kuid osalejaid on tegelikult palju enam – valiku määrab repertuaari omandamise tase. Laulupidude korraldamine on professionaalselt juhitud alates Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA loomisest 1991. aastal. 2003. aastal lisas UNESCO laulupeo Eesti, Läti ja Leedu vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Üldtantsupidude ajalooline ülevaade

Eesti üldtantsupeod said alguse 1934. aastal I Eesti Mängudega, kus osales 1500 tantsijat. Algusaegadel kujunes tantsupidu välja laulupidude kõrvalprogrammide kaudu, kuni sai omaette suursündmuseks. Traditsioon katkes sõja ajal, kuid taastati 1947. aastal ning sai kindla koha rahvuspidude kalendris. Tantsupidude formaat kujunes järk-järgult terviklikuks etenduseks, kus rahvariietes tantsijad moodustavad liikumisega mustreid. Aegade suurim üldtantsupidu toimus 1970. aastal ligi 10 000 tantsijaga ja 75 000 pealtvaatajaga. Nõukogude ajal oli tantsupidude ideoloogiline kontroll väiksem, võimaldades säilitada rahvuslikku sisu. Kohustuslikud võõrrahvaste tantsud ei vähendanud pidude väärtust – pigem tugevnes rahvustunne. Tantsupidu hõlmab kõiki vanusegruppe, luues erilise kogukonna. Alates 1962. aastast toimuvad vaheldumisi ka noorte laulu- ja tantsupeod. Üldtantsupeod toimuvad valdavalt Kalevi staadionil ja on osa Eesti kultuurilise eneseteadvuse alustalast.

Laulu- ja tantsupidude tähendus

Laulu- ja tantsupeod on kujunenud Eesti rahvuskultuuri kõige olulisemateks sümboliteks. Need peod ühendavad sadu koore, tuhandeid lauljaid ja tantsijaid ning kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Nende kaudu on väljendatud rahvuslikku kuuluvust, vabaduseiha ja kultuurilist järjepidevust. Eestlased on suutnud läbi laulude ja tantsude säilitada oma keele ja meele ka okupatsioonide ja poliitilise surve ajal. Peod toimivad rahvaliku identiteedi kandjatena ja ühise pingutuse tulemuse tähistajatena. Nende kunstiline ja korralduslik kvaliteet on rahvusvaheliselt tunnustatud, mille kinnituseks on UNESCO tunnustus. Iga uus pidu on samas järglane eelnevatele, kandes endas sajanditepikkust traditsiooni ja ajastu vaimu. Laulu- ja tantsupeod ei ole lihtsalt kultuuriüritused – need on rahvuslikud rituaalid. Nad seovad mineviku, oleviku ja tuleviku ühiseks tervikuks.

Järgmised Eesti laulu- ja tantsupeod

1.–2. juuli 2028 – XXII üldtantsupidu ja XIV noorte tantsupidu Kalevi staadionil
8.–9. juuli 2028 – XXIX üldlaulupidu ja XIV noorte laulupidu Tallinna lauluväljakul
4.–6. juuli 2031 – XV noorte laulu- ja tantsupidu
29. juuni – 2. juuli 2034 – XXX laulu- ja XXIII tantsupidu

Vaata lisaks

Lipupäevad 2025