Päikesetõus ja päikeseloojang: Tartu

Päikesetõus ja -loojang Tartus varieeruvad sõltuvalt aastaajast. Suvekuudel on päevad pikad, päike tõuseb varakult ja loojub hilja, samas kui talvel on päevavalgust vähe ning päike tõuseb hilja ja loojub varakult. Selgetel õhtutel võib Tartus näha kauneid päikeseloojanguid, mil taevas värvub oranžide, roosade ja lillade toonidega.

Päikesetõus ja päikeseloojang täna

Tänane kuupäev: 08.05.2025
Päikesetõus Tartus: 04:58
Päikeseloojang Tartus: 21:20

Päikesetõus ja päikeseloojang homme

Päikesetõus Tartus: 04:56
Päikeseloojang Tartus: 21:22

Täna

Homme

Päikesetõus ja päikeseloojang Eestis

Astronoomiline koidik

Astronoomiline koidik on esimene etapp enne päikesetõusu, kui taevas hakkab väga nõrgalt helendama. Sel ajal on Päike 18 kuni 12 kraadi allpool horisonti. Inimsilm veel tavaliselt valgust ei erista, kuid astronoomid saavad sel ajal juba teleskoopidega töötada, kuna taevas pole enam täielikult pime. Eestis toimub astronoomiline koidik eriti märgatavalt kevadeti ja sügisel.

Nautiline koidik

Nautiline koidik saabub siis, kui Päike on 12 kuni 6 kraadi allpool horisonti. Seda aega kasutasid varem meremehed, et näha horisonti ja navigeerida tähtede järgi. Taevas hakkab kergelt valgenema, kuid veel ei ole piisavalt valgust maastiku selgeks nägemiseks.

Tsiviilne koidik

Tsiviilne koidik on viimane hämariku faas enne päikesetõusu. Selle ajal on Päike 6 kraadi allpool horisonti ja loodus hakkab selgelt nähtavaks muutuma. Enamik inimesi peab seda juba hommikuks, kuna võib ilma lisavalguseta väljas liikuda. Linnades süttivad selleks ajaks sageli ka tänavavalgustid.

Päikesetõus

Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv ilmub horisondi kohale. See on päevase valguse ametlik algus ja paljudes kultuurides ka sümboolse uue alguse märk. Eestis varieerub päikesetõusu kellaaeg hooajaliselt väga palju – suvel võib see toimuda juba enne kella viit hommikul, talvel aga alles pärast kaheksat.

Päikese kõrgeim hetk

Päikese kõrgeim hetk, tuntud ka kui päikese kulminatsioon, toimub siis, kui Päike on oma päevasel trajektooril kõige kõrgemal kohal taevas. See ei ole alati kell 12:00, vaid sõltub ajavööndist ja suveajast. Eestis on see aeg tavaliselt umbes kella 13 paiku. Sel ajal on varjud kõige lühemad ja päevavalgus kõige intensiivsem.

Päikeseloojang

Päikeseloojang on hetk, kui Päike kaob horisondi taha. See tähistab päeva lõppu ja hämariku algust. Eestis võib suvine päikeseloojang kesta väga kaua ja olla visuaalselt väga muljetavaldav, eriti mere ääres või avatud maastikel.

Tsiviilhämarik

Tsiviilhämarik algab kohe pärast päikeseloojangut ja kestab seni, kuni Päike on 6 kraadi allpool horisonti. Selle aja jooksul saab väljas veel ilma täiendava valguseta liikuda. Tänavavalgustus lülitub tavaliselt sisse tsiviilhämariku kestel.

Nautiline hämarik

Nautiline hämarik saabub siis, kui Päike on 6 kuni 12 kraadi allpool horisonti. Taevas tumeneb kiiresti, kuid meremehed ja astronoomid saavad veel kasutada taeva valgustust navigeerimiseks või tööks.

Astronoomiline hämarik

Astronoomiline hämarik on viimane valguse faas pärast päikeseloojangut, kui Päike on 12 kuni 18 kraadi allpool horisonti. Selle lõppedes saabub täielik pimedus. Eestis võib suvel astronoomilist hämarikku vahel üldse mitte saabuda, eriti põhjarannikul, kus valged ööd hoiavad taeva pidevalt heledana.

Vaata ka

Päikesetõus ja päikeseloojang täna
Päikesetõus ja päikeseloojang homme