Volbripäev 2027
Looduse tärkamise ja soojade ilmade saabumise tähisena on volbripäev Eestis alati kandnud erilist tähendust. Ajalooliselt on selle tähtpäevaga kaasnenud elavad volbrilõkked, ühised laulmised ning mitmesugused uskumustest kantud rituaalid. See on püha, mis toob kokku kogukonnad, et üheskoos tervitada kevade saabumist ja tähistada uut algust.
Millal on volbripäev 2027?
Volbripäev on eri aastatel samal kuupäeval - 1. mail.
2027. aastal on volbripäev laupäeval, 01.05.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Mis teeb volbripäevast erilise kevadpüha?
Rahvakalendri tähtpäevana sümboliseerib volbripäev Eestis elava looduse uuestisündi ja soojuse saavutatud võitu külma üle. Tähtpäeva traditsiooniliseks elemendiks on läbi aegade olnud süüdatavad lõkked, mille maagiline valgus pidavat peletama haigusi, pahatahtlikke vaime ning ebaõnne. Inimesed kogunesid tule ümber rõõmsate laulude ja tantsudega, et meelitada oma majapidamisse viljakust ja muretust. Sageli võis kohtata nõidadeks riietunud külaelanikke, kes korraldasid meeleolukaid ja maagilisi etteasteid. See päev oli ülitähtis eelkõige karjakasvatajatele ja põllumeestele, sest usuti selget seost volbripäeva kommete ja karja ning saagi kaitstuse vahel. Hoovidesse ja siseruumidesse toodi värskeid rohelisi oksi, mis sümboliseerisid uut elu ning hoidsid eemal kurja. Noorte jaoks oli volbripäev ideaalne aeg mängulisteks tempudeks ning lõbusate ürituste pidamiseks. Ka tänapäeva Eestis on volbripäev ülimalt elujõuline, pakkudes tegevust nii aktiivsetele tudengiorganisatsioonidele kui ka kohalikele pärandihoidjatele. Vanade ja uute traditsioonide liitumisel on volbripäevast saanud suurepärane võimalus tervitada kevade saabumist.
Volbripäev Eestis: iidsest nõiaööst tänapäevase kevadpühani
Tähistamaks kevade tärkamist, ulatuvad volbripäeva kombed Eestis keskaja lõppu, mil seda päeva peeti maagiliseks ja ohtlikuks ajaks. Rahvapärimuse kohaselt liikusid nõiad sel ööl vabalt ringi, külvates kurjust, mida külaelanikud püüdsid eemale tõrjuda tule, suitsu ja suurt müra tekitades. Lõkked kõrgendikel ja teeristidel sümboliseerisid valgust, mis kaitses peresid ja karja halva eest. Ajapikku muutusid uskumused ning volbripäevast sai elujõu ja kevade võidu tähis. Talupojad pidasid seda päeva määravaks suvise töö edu ja rikkaliku saagi kindlustamisel. Lõbusad traditsioonid pälvisid kiiresti noorte poolehoiu, kes hakkasid sel ööl korraldama mängulisi ning vahel ka tempukaid kokkutulekuid. 19. sajandi rahvusliku ärkamisajaga sai alguse tänini kestev traditsioon ülikoolilinnades, eelkõige Tartus, kus tudengid viisid läbi pidulikke rongkäike ja rahvarohkeid pidusid. Kaasaegne volbripäev kujutab endast vana rahvatarkuse ja kireva noortekultuuri ühendust. Eestis püsib volbripäev rõõmsameelse pühana, mil tervitatakse soojemat aastaaega.