Vastlapäev 2027
Vastlapäev on armastatud Eesti rahvapüha, mis toob kokku pered ja sõbrad, et tähistada talvise lõbuaja lõppemist. Päeva keskmes on nobedad kelgusõidud ning püüd pikkade liugudega linaõnne meelitada. Samuti kuuluvad pidupäeva juurde traditsioonilised maitsed: toitev hernesupp, keedetud seajalad ning kõigi lemmikud, vahukoorega täidetud magusad vastlakuklid.
Millal on vastlapäev 2027?
Vastlapäev on eri aastatel erineval ajal - noorkuu teisipäeval seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva.
2027. aastal on vastlapäev teisipäeval, 09.02.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Eesti vastlapäev: kombed, toidud ja tegevused
Ajalooliselt on vastlapäev tähistanud Eestis talvise lõbusa aja pidulikku lõppu ning ettevalmistust paastuajaks. Selle erilise päeva üks kespsemaid tegevusi on alati olnud liulaskmine, mis ühendab peresid, naabreid ja sõpru ühises rõõmus. Üheskoos mäele minnes võeti mõõtu pikkade liudega – tegevus, mis on saanud Eesti kultuuris täiesti omamoodi traditsiooniks. Eriti suurt elevust pakub liulaskmine noorematele põlvkondadele, kes saavad koos vanemate ja õdede-vendadega lumel lustida. Vastlapäev ei ole aga pelgalt lõbusõit, vaid on tihedalt seotud vanade maagiliste kommetega, mille eesmärgiks oli tagada linaõnn ja viljakus kogu talupidamisele. Päeva jooksul oli tavaks külastada tuttavaid ja lähedasi, kuigi suurem osa ajast veedeti siiski kodutalus rahulikumaid töid tehes. Vaadates tagasi 19. sajandile, oli päeva oluliseks osaks ka kostüümide kandmine ja maskide meisterdamine, mis lisas pidustustele müstikat ja lõbusat vaheldust. Lastele tähendas vastlapäev alati midagi erilist – see oli tulvil naeru, seltskondlikke mänge ja maitsvaid toitusid, nagu seajalad, hernesupp ning muidugi vastlakuklid.
Eesti vastlapäeva ajalugu ja kommete muutumine
Ajalooliselt on vastlapäev Eestis tähistanud talve lõpu lähenemist ning paastuaja vältimatut algust. Traditsioonilisest vaatepunktist oli see viimane lõbus ja muretu päev enne suurt paastumist, mil nauditi täiel rinnal toitu ja seltskonda. Eestlased tähistasid vastlapäeva suure õhinaga, valmistades erilisi roogi ning viies läbi erinevaid rahvalikke tegevusi, sealhulgas hoogsat liulaskmist ja meeleolukat maskeerimist. Kuigi varem oli see ülekülaline ja rahvarohke pidustus, muutus vastlapäev 19. sajandi jooksul pigem vaiksemaks sündmuseks, mida peeti eelkõige oma pereliikmete seltsis. Vastlapäeva eriline tähendus Eestis seisneb ka selle kulinaarses pärandis – seajalad ja rammus hernesupp olid toidud, mille söömine oli sel päeval peaaegu kohustuslik. Lisaks toidule ja lõbustustele olid vastlapäevaga tihedalt seotud maagilised uskumused ja nõidused, mille abil püüti tulevaseks aastaks meelitada head saaki, linaõnne ja üldist majanduslikku heaolu.
Vastlakukli ajalugu ja traditsioonid Eestis
Eesti rahvatraditsioonides on vastlakukkel võtnud endale vastlapäeva tähtsaima maiuspala rolli. See võrratult pehme ja magus saiake, mida ehib rikkalik vahukoor, on saanud sümboliks, ilma milleta ei kujutaks vastlapäeva tähistamist ettegi. Suure tõenäosusega jõudis vastlakukkel Eesti aladele 19. sajandi algusaastatel, saades tugevat mõjutust Lääne-Euroopas populaarsetest täidisega küpsetistest. Kuna saiakest söödi spetsiaalselt sellel pidupäeval, sai see ka loogiliselt oma nime vastlapäeva järgi. Traditsioonilisi vastlakukleid valmistatakse kas pehmest pärmitainast või kihilisest lehttainast. Mulgimaa pärimuses pidasid inimesed lugu ka vastlakorpidest, mis kujutasid endast vastlakukli kohalikku alternatiivi, erinedes sellest oma kuju ja tekstuuri poolest. Tänapäeval on vastlakuklite kultuur võtnud suured mõõtmed – neid müüakse kohvikutes, pagariärides ja supermarkitites hiiglaslikes kogustes. Kui varem tehti kogu küpsetusprotsess algusest lõpuni koduköögis, siis nüüd valib enamik mugava poelahenduse. Selle küpsetise söömine on kui rituaal: esimene amps annab märku vastlapäeva väärikast tähistamisest ja paneb aluse kevade saabumisele.