Valimised 2027
Eesti valimissüsteem jaguneb neljaks põhiliseks valimistüübiks: Riigikogu, kohalike omavalitsuste, Euroopa Parlamendi ning Vabariigi Presidendi valimisteks. Igal hääletusel on oma kindlad reeglid, sihtrühmad ja kandideerimisnõuded, mis aitavad tagada demokraatia toimimise nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Siit leiad põhjaliku ülevaate kõigist neist hääletusprotsessidest.
Valimised 2027. aastal
Infot valitud aasta kohta veel ei ole.
Kuidas toimuvad valimised Eestis?
Demokraatlikus Eestis on valimistel osalemine üks kodaniku olulisemaid õigusi ja kohustusi, võimaldades kaasa rääkida nii riiklikul, kohalikul kui ka Euroopa Liidu tasandil. Eesti Vabariigi kodanikud saavad valida oma esindajaid Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel, kusjuures igal protsessil on oma spetsiifiline kord ja nõuded. Sellegipoolest kehtivad kõigil nendel valimistel ühised demokraatlikud põhimõtted: valimiste vabadus, hääletamise salajasus ja häälte ühetaolisus. Isiku hääleõiguse määravad tema kodakondsus, vanus ning teovõime staatus. Kandideerimisõiguse saamiseks tuleb täita spetsiifilised kriteeriumid, sealhulgas vanusenõuded. Riigi parlamendi ja Euroopa tasandi valimistel osalemiseks peab kandidaat olema vähemalt 21-aastane, kuid kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerimiseks piisab täisealiseks ehk 18-aastaseks saamisest. Kandideerida ei ole lubatud tegevväelastel ja neil, kelle valimisõigust on piiratud teovõimetuks tunnistamise tõttu. Erinevalt teistest esinduskogudest ei toimu Eesti presidendi valimised rahva otsehääletusel, vaid riigipea valib Riigikogu või selle ebaõnnestumisel valimiskogu. Eesti on tuntud ka oma teidrajavate e-hääletamise lahenduste poolest, mis on muutnud hääletamise äärmiselt kättesaadavaks ja turvaliseks tänu mitmetasandilistele kontrollisüsteemidele ja arenenud digitehnoloogiale.
Eesti demokraatlike valimiste aluspõhimõtted
Selleks, et Eesti Vabariigis toimuvad valimised oleksid õiglased ja peegeldaksid tõeliselt rahva tahet, juhinduvad need viiest tähtsast põhiprintsiibist: vabadusest, üldisusest, ühetaolisusest, otsesusest ja salajasusest. Valimiste vabadus tagat igale inimesele täieliku tegevusvabaduse teha oma otsus iseseisvalt ja sõltumatult. Üldisuse põhimõte tagab, et valimisõigus on universaalne ja kättesaadav kõigile täisealistele ühiskonnaliikmetele, keda ei ole seaduse alusel teovõimetuks tunnistatud. Ühetaolisuse põhimõte välistab privileegid, andes igale osalejale valimiskasti juures täpselt ühe ja võrdse väärtusega hääle. Otsesuse printsiip sätestab, et valija hääletab otse valitava kandidaadi poolt, välistades igasuguste kolmandate isikute vahendustegevuse hääletusprotsessis. Hääletamise salajasus omakorda loob turvalise keskkonna, kus valiku tegemine on täielikult konfidentsiaalne ja kaitstud kõrvaliste pilkude eest. Kõik need reeglid töötavad koos selle nimel, et tagada Eesti valimisprotsessi maksimaalne usaldusväärsus, ausus ning vastavus kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele.
Valimis- ja hääleõigus Eesti Vabariigis
Valimisõigus Eesti Vabariigis on täpselt reguleeritud põhiseaduse ja valimisseadustega, määrates osalustingimused vastavalt isiku kodakondsusstaatusele ja vanusele. Eesti kodanikel on täielik õigus osaleda kõigil riigis toimuvatel valimistel (Riigikogu, kohalikud volikogud, Euroopa Parlament) ja rahvahääletustel. Eestis elavatel teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel on lubatud osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu ning Euroopa Parlamendi valimistel. Kolmandate riikide kodakondsusega isikud ning määratlemata kodakondsusega püsielanikud saavad hääletada üksnes kohalikel KOV valimistel. Enamikul valimistel on hääletamise miinimumvanuseks 18 aastat, kuid kohalike omavalitsuste valimistel saavad oma hääle anda juba 16- ja 17-aastased noored. Hääleõiguse kasutamiseks peab isiku elukoht olema registreeritud rahvastikuregistris ja ta peab olema teovõimeline. Hääleõigust ei ole nendel inimestel, kes on kohtulikult tunnistatud valimisõiguse osas teovõimetuks või kes kannavad valimiste ajal reaalset vangistust kinnipidamisasutuses.
Valimistel kandideerimise reeglid ja piirangud
Isiku õigus kandideerida esinduskogudesse on demokraatliku ühiskonna üks põhivabadusi, mis on Eestis täpselt reguleeritud. Eesti kodanikul on õigus esitada oma kandidatuur Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, kes elavad püsivalt Eestis, saavad kandideerida kohalikesse volikogudesse ning Euroopa Parlamendi valimistel. Kandideerimise aluseks on vanuseline lävend: parlamendi ja Euroopa Liidu esinduskogu puhul peab kandidaat olema vähemalt 21-aastane, kohalike volikogude puhul aga piisab 18-aastaseks saamisest. Kandideerimine on seadusega keelatud tegevväelastele, teovõimetutele isikutele ning neile, kes viibivad valimiste ajal vanglas. Kandidaat peab valima ühe kindla ringkonna ja nimekirja, sest mitmes nimekirjas kandideerimine on rangelt keelatud. Erakonna nimekirjas kandideerimiseks peab isik olema kas selle erakonna liige või täiesti parteitu sõltumatu kandidaat, mis tagab poliitilise korrektsuse ja välistab topeltliikmelisuse kuritarvitamise valimistel.
Presidendivalimiste süsteem ja reeglid Eestis
Vabariigi Presidendi valimine on Eestis reguleeritud eriseadusega ning selle mitmeastmeline olemus eristab seda kõigist teistest valimisliikidest. Rahvas presidenti otse ei vali; esmane õigus ja kohustus riigipea ametisse nimetada on Riigikogul. Kandidaadi võiduks parlamendis on nõutav kvalifitseeritud häälteenamus ehk vähemalt kahekolmandikuline toetus Riigikogu täiskoosseisust. Kui pärast kolme korraldatud hääletusvooru Riigikogus presidenti ei selgu, kutsutakse kokku valimiskogu, mis esindab laiemat ringi. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ning linnade ja valdade volikogude esindajatest, tagades ka kohalike piirkondade hääle kõlamise. Valimiskogus toimub hääletamine lihthäälteenamuse alusel. Kui ka valimiskogu teises voorus ei suudeta võitjat välja selgitada, tühistatakse senised tulemused ja presidendi valimise protsess algab otsast peale Riigikogus. See süsteem on loodud konsensuse otsimiseks ja laiapõhjalise toetuse tagamiseks riigipeale.
Valimisnädala struktuur ning hääletamise võimalused
Valimisnädal on terviklik periood esmaspäevast pühapäevani, mille jooksul on igal hääleõiguslikul kodanikul võimalus valida endale kõige sobivam hääletusviis. Valikuvõimaluste hulka kuuluvad elektrooniline e-hääletamine, eelhääletamine valimisjaoskondades ja traditsiooniline hääletamine pühapäevasel peamisel valimispäeval. Digitaalne e-hääletamine algab esmaspäeval ja on avatud kuni laupäeva hilisõhtuni, andes valijatele piisavalt aega oma otsuse tegemiseks ja vajadusel ka e-hääle muutmiseks. Jaoskondades toimuv eelhääletus on mõeldud neile, kes soovivad paberil hääletada enne pühapäeva. Kui inimene ei saa tervislikel põhjustel jaoskonda minna, saab ta esitada taotluse kodus hääletamiseks, mille viivad läbi jaoskonnakomisjoni liikmed. Sõltumata valitud meetodist on hääletamine konfidentsiaalne, isiklik ja salajane. Jaoskonnas hääletamiseks tuleb komisjonile esitada kehtiv isikut tõendav dokument, misjärel saab valija hääletussedeli, täidab selle hääletamiskabiinis ja laseb sedeli valimiskasti.
Valimiste eelhääletamine ja paindlikud lahendused
Eelhääletamine on suurepärane viis tagada valijate kõrge osalusaktiivsus, pakkudes võimalust hääletada enne pühapäevast põhivalimiste päeva. Esmaspäevast neljapäevani saavad valijad hääle anda spetsiaalsetes valimisjaoskondades mis tahes Eesti piirkonnas – see tähendab, et Tallinna elanik saab hääletada näiteks Tartus või vastupidi. Reedel ja laupäeval muutub hääletamine jaoskondades asukohapõhiseks, võimaldades paberil hääletamist vaid valija enda elukohajärgsetes jaoskondades. Digitaalse e-hääletuse paindlikkus seisneb aga selles, et valijal on õigus oma elektroonilist häält e-hääletamise perioodi jooksul uuesti üle hääletades muuta, kusjuures süsteem salvestab ja loeb kehtivaks üksnes kõige viimase valiku. Füüsilises jaoskonnas eelhääletamiseks tuleb jälgida konkreetseid lahtiolekuaegu ja võtta kaasa pildiga isikut tõendav dokument. Selline laiahaardeline ja paindlik lähenemine teeb valimistel osalemise Eesti elanikele äärmiselt mugavaks ja paindlikuks.
Hääletuskasti tellimine koju tervislikel põhjustel
Isikutel, kes ei saa tervislikel põhjustel või liikumisvõime piiratuse tõttu valimisjaoskonda kohale tulla, on seaduslik õigus taotleda valimiskasti toomist oma koju. Kodus hääletamise taotlus peab sisaldama selget põhjendust (näiteks haigus, vigastus või sügav puue) ning see tuleb esitada hiljemalt valimispäeva pühapäeva pärastlõunaks jaoskonnakomisjonile. Hääletusprotseduuri turvalise läbiviimise eest vastutavad kaks jaoskonnakomisjoni liiget, kes tulevad eelnevalt kokkulepitud ajal valija elukohta. Kohapeal tehakse kindlaks valija isikusamasus kehtiva fotoga dokumendi alusel, misjärel antakse talle hääletamissedel. Valija peab täitma sedeli iseseisvalt ja varjatult, et keegi teine ei näeks tema valikut, ning asetama selle komisjoni liikmete poolt toodud suletud hääletuskasti. See teenus tagab, et füüsilised piirangud ei saa takistuseks demokraatliku valimisõiguse teostamisel ning iga hääl jõuab turvaliselt lugemisele.
Hääle andmine teises omavalitsuses või jaoskonnas
Kui viibite valimiste ajal eemal oma sissekirjutusjärgsest linnast või vallast, saate eelhääletamise päevadel ehk esmaspäevast neljapäevani kasutada väljaspool elukohta hääletamise võimalust. Igasse maakonnakeskusesse ja suuremasse asulasse luuakse jaoskonnad, kus teenindatakse väljaspool oma elukohta viibivaid valijaid. Valijale väljastatakse tema elukohajärgse valimisringkonna kandidaatide nimekiri ning pärast valiku tegemist jaoskonnas suletakse hääletamissedel turvaümbrikusse, et transportida see valija õigesse elukohajärgsesse valimiskomisjoni. Seda ümbrikusüsteemi ei kasutata aga Euroopa Parlamendi valimistel, kus terve Eesti Vabariik on kujundatud üheks suureks valimisringkonnaks ja hääletamine on universaalne, samuti ei toimu ümbrikega hääletamist pühapäevasel peamisel valimispäeval. See meetod tagab kõigi valijate hääleõiguse sujuva realiseerimise, säilitades täieliku anonüümsuse ja protsessi turvalisuse.
Kuidas tagatakse Eesti e-hääletamise turvalisus?
Eestis on elektrooniline hääletamine mugav alternatiiv jaoskonnas hääletamisele, olles kättesaadav esmaspäevast kuni laupäeva õhtuni ja võimaldades hääletada sõltumata asukohast. E-hääletamise süsteem on üles ehitatud paindlikkuse põhimõttel, mis lubab valijal oma häält e-hääletamise ajal uuesti hääletades muuta, kusjuures eelnevad e-hääled tühistatakse ja alles jääb vaid viimane elektrooniline eelistus. Kui valija otsustab aga hääletada valimisjaoskonnas pabersedeliga, siis tema e-hääl tühistatakse süsteemi poolt täielikult ning otsustavaks loetakse jaoskonnas antud hääl. E-hääletamise turvalisust tagatakse kaheastmelise isikutuvastuse (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID), krüpteerimismeetodite ja läbipaistvate kontrollrakenduste abil, mis võimaldavad valijal oma hääle kohalejõudmist nutitelefoniga kontrollida. Eesti on e-hääletamist edukalt ja turvaliselt rakendanud juba alates 2005. aastast, tõestades selle usaldusväärsust, ja praeguseks on sellest saanud tavapärane ja hinnatud hääletusviis suurele osale ühiskonnast, kes hindab aja kokkuhoidu ja digitaalset asjaajamist.
Järgmised Riigikogu valimised aastal 2027
Järgmised parlamendivalimised Eestis toimuvad 2027. aastal, mil valitakse uueks neljaks aastaks Riigikogu 101 rahvaesindajat. Kandideerida on lubatud kõigil seaduse tingimustele vastavatel Eesti kodanikel, kes on valimiste toimumise ajaks saanud vähemalt 21-aastaseks. Kandideerida saab kas erakonna nimekirja kaudu või üksikkandidaadina, kusjuures erakonna nimekirja võivad kuuluda ainult selle erakonna ametlikud liikmed või erakondadesse mittekuuluvad sõltumatud isikud. Eesti on jaotatud mitmeks valimisringkonnaks, kus jaotatakse kohad ringkonnamandaatidena, ning ülejäänud parlamendikohad jagatakse proportsionaalselt üleriigiliselt. Igal valijal on hääletussedelil või e-keskkonnas kasutada üks hääl kindla kandidaadi toetamiseks. Riigikogu valimistel saavad osaleda ainult Eesti kodanikud – teiste EL riikide kodanikel ja kolmandate riikide elanikel siin hääleõigust ei ole. Tänapäevase mugavuse tagavad lai e-hääletuse periood ja eelhääletamine jaoskondades, mis algavad valimisnädala esmaspäeval. Valimistulemuste ametlik kinnitamine toimub pärast põhjalikku häälte lugemise protseduuri ja võimalike kaebuste lahendamist valimiskomisjoni poolt.