Valimised 2027
Eesti valimissüsteem hõlmab nelja peamist valimisliiki: parlamendi-, kohaliku omavalitsuse volikogu, Euroopa Parlamendi ja Vabariigi Presidendi valimisi. Kuigi neid ühendavad üldtunnustatud vabaduse ja salajasuse põhimõtted, on igal valimisel omad spetsiifilised reeglid. Siinsest artiklist leiab lugeja põhjalikud selgitused hääle- ja kandideerimisõiguse, valimisnädala korralduse ning e-hääletamise toimimise kohta.
Millal on valimised 2027?
Valimised on Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päeval, rahvahääletuse toimumise päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.
2027. aastal on valimised pühapäeval, 07.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| lipupäev |
Kuidas toimuvad 2027. aasta Riigikogu valimised?
Riigikogu valimised 2027. aastal määravad Eesti Vabariigi parlamendi 101 saadikut neljaks järgnevaks aastaks. Hääletamisõigus on eranditult Eesti Vabariigi kodanikel alates 18. eluaastast, välistades teiste riikide kodanike osaluse. Parlamenti pürgijad peavad olema vähemalt 21-aastased Eesti kodanikud. Kandideerida on võimalik kas registreeritud partei nimekirjas (kus saavad kandideerida antud partei liikmed ja parteitud) või üksikkandidaadina. Valimised toimuvad ringkondade süsteemis, kus mandaate jaotatakse isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaatidena. Igal valijal on kasutada üksainus hääl. Valimisprotsess hõlmab ulatuslikku e-hääletamist ja eelhääletust ning ametlikud tulemused selgitatakse ja kinnitatakse Vabariigi Valimiskomisjoni poolt häälte kontrollimise järel.
Valimiste üldine korraldus Eestis
Osalemine Riigikogu, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi valimistel on tagatud Eesti Vabariigi kodanikele. Igal valimisel kehtivad oma üksikasjalikud reeglid, kuid vabaduse, salajasuse ja ühetaolisuse üldpõhimõtted jäävad muutumatuks igas olukorras. Hääletama pääsemise tingimusteks on vastav kodakondsus, vajalik vanus ning teovõime. Need, kes soovivad ise kandideerida, peavad arvestama vanuse- ja muude nõuetega: kohalikel valimistel saab osaleda vähemalt 18-aastane ja Riigikogus või Euroopa Parlamendis 21-aastane kodanik. Tegevväeteenistuses olijatel ja valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatutel kandideerimisõigust ei ole. Vabariigi Presidendi valimine erineb teistest selle poolest, et teda ei vali otse rahvas, vaid Riigikogu või valimiskogu. Valimiste läbiviimisel kasutatakse laialdaselt turvaliste süsteemidega tagatud e-hääletamist.
Eesti valimissüsteemi printsiibid
Valimiskorraldus Eestis tugineb vabaduse, üldisuse, ühetaolisuse, otsesuse ja salajasuse põhimõtetele. Vabad valimised garanteerivad kodanikule vabaduse hääletada ilma igasuguse välise mõjutuseta. Üldisus tähendab võimalust osaleda kõigile täisealistele ja teovõimelistele kodanikele. Ühetaolisuse reegel seab kõik hääled võrdsesse seisu, andmata kellelegi eeliseid. Otsene valimine nõuab, et hääletaja väljendab oma tahet ise, mitte kolmandate isikute kaudu. Salajasuse põhimõtte ülesanne on kaitsta hääletaja otsust ning tagada tema anonüümsus. Need reeglid üheskoos moodustavad usaldusväärse ja ausa demokraatliku valimissüsteemi.
Kes saavad Eestis hääletada?
Eesti kodanikud võivad osaleda rahvahääletustel ja hääletada eranditult kõigil valimistel. Euroopa Liidu kodanikul on hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Muude riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega inimestele on hääleõigus tagatud üksnes kohalikel valimistel. Üldine vanusenõue hääletamiseks on vähemalt 18 aastat, kohalikel valimistel aga 16 aastat, kusjuures valija peab olema teovõimeline ning registreeritud rahvastikuregistris. Hääletamisõigusest on ilma jäetud teovõimetuks tunnistatud isikud ja need, kes kannavad reaalset vanglakaristust.
Nõuded valimistel kandideerijale
Eesti kodanikele on avatud võimalus seada oma kandidatuur üles Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa Liidu kodanikud saavad samuti kandideerida volikogudesse ning Euroopa Parlamenti. Vanuseline alampiir on Riigikogu ja Euroopa Parlamendi puhul 21 aastat ning kohalikel valimistel 18 aastat. Piirangud kehtivad tegevväelastele, teovõimetutele ja vangistuses viibivatele isikutele, kellel kandideerimisõigust ei ole. Üks kandidaat tohib kandideerida rangelt ainult ühes nimekirjas. Parteide nimekirjades saavad kandideerida üksnes selle partei liikmed või parteitud ehk sõltumatud kandidaadid.
Kuidas valitakse Vabariigi Presidenti?
Rahvas ei vali Vabariigi Presidenti otsese hääletamise teel, sest hääletust alustab Riigikogu. Valituks osutumine parlamendis eeldab vähemalt kahe kolmandiku saadikute toetust. Kui see katse ebaõnnestub, võtab teatepulga üle valimiskogu, mille moodustavad Riigikogu liikmed ja omavalitsuste esindajad. Selles kogus on presidendi valimiseks tarvis lihthäälteenamust. Kui ka valimiskogu ei too tulemust, algab kogu valimisprotsess taas Riigikogust. Riigipea ametisse seadmine paistab teiste valimiste kõrval silma just oma erilise, mitmeastmelise süsteemiga.
Valimisnädal ning võimalused hääletamiseks
Hääletamine toimub valimisnädala jooksul esmaspäevast pühapäevani, kattes nii eelhääletuse perioodi kui ka valimispäeva. Osalemiseks saab valida elektroonilise hääletamise, eelhääletamise jaoskonnas või pühapäevase jaoskonnakülastuse. E-hääletamine kestab esmaspäeva hommikupoolikust kuni laupäeva õhtuni. Samuti võimaldatakse vastava soovi või põhjuse korral hääletada kodustes tingimustes või väljaspool elukohta asuvas jaoskonnas. Hääletustoiming on rangelt isiklik ja salajane. Kodanik esitab jaoskonnas isikut tõendava dokumendi ja laseb kasti hääletamissedeli oma eelistatud kandidaadi numbriga.
Paindlik eelhääletamine Eestis
Tänu eelhääletamisele ei sõltu valija üksnes pühapäevasest valimispäevast, vaid saab hääletada juba varem. Esmaspäevast neljapäevani võib sisse astuda ükskõik millisesse eelhääletust läbiviivasse jaoskonda üle Eesti, olenemata sissekirjutusest. Reedel ja laupäeval toimub eelhääletus aga ainult oma kodukohajärgses valimisjaoskonnas. Need, kes valivad veebis, saavad e-häält muuta terve e-hääletamise perioodi vältel. Eelhääletamisel osalemiseks peab kodanik esitama jaoskonnas kehtiva isikut tõendava dokumendi. Selline paindlikkus teeb valimistel hääletamise hõlpsaks.
Kodus hääletamise kord ja taotlemine
Liikumisraskuste või kehva tervise korral on valijal võimalus kutsuda hääletamiskast koju. Selleks tuleb eelnevalt esitada põhjendatud taotlus valimiste korraldajatele. Hääletamist tulevad läbi viima kaks jaoskonnakomisjoni liiget, kes veenduvad valija isikusamasuses ja korraldavad sedeli üleandmise. Valija märgib oma otsuse sedelile isiklikult ning laseb selle kodusesse valimiskasti. Kindlustatud on hääletuse salajasus ning valija iseseisvus. Korraldus tagab selle, et terviseprobleemid ei saaks valimistel osalemise takistuseks.
Kuidas hääletada väljaspool kodukohta?
Oma kodukohast eemal viibiv valija ei pea valimistest loobuma, sest ta saab hääletada mistahes muus Eesti vallas või linnas. Seda võimalust pakuvad valitud jaoskonnad esmaspäevast neljapäevani. Hääletajale väljastatakse tema elukohajärgse piirkonna kandidaatide nimekiri ning sedel asetatakse hääle salajasuse hoidmiseks ümbrikusse. Päris valimispäeval ega Euroopa Parlamendi valimistel ümbrikuid ei pruugita, kuivõrd eurovalimistel on kogu riik üks valimisringkond. Kogu toiming viiakse läbi turvalisuse ja konfidentsiaalsuse nõudeid austades.
E-hääletuse toimimine ja turvameetmed
E-hääletamise aken on avatud valimisnädala esmaspäevast laupäeva õhtuni. Valija saab selle aja sees oma e-häält soovi korral ümber muuta, sest lõpparvestusse jõuab vaid viimane elektrooniline otsus. Kui kodanik peaks hiljem siiski jaoskonnas pabersedeliga hääletama, jääb peale sedeliga antud hääl. Tehniline turvalisus on tagatud pidevalt uuendatavate ja kontrollitavate digisüsteemidega. Juba alates 2005. aastast kasutusel olev e-hääletamine on Eesti digitaalse ühiskonna oluline ja läbipaistev osa. Keskmine e-hääletaja ei erine tavalisest valijast, talle on lihtsalt meelepärane valida paindlikult kodust lahkumata.