Ülestõusmispühade 1. püha 2027
Kirikukalendri haripunktiks olev ülestõusmispühade 1. püha meenutab Kristuse ülestõusmist ja uue lootuse sündi. Eestis puhkepäevana tähistatav lihavõttepühapäev seob omavahel pühakoja pühalikkuse ja maarahva põlise kevadeootuse. Lugeja saab artiklist põhjaliku ülevaate selle püha olemusest, kalendris liikumise reeglitest, rikkalikust pühadelauast ja armastatud munapühade tavadest.
Millal on ülestõusmispühade 1. püha 2027?
Ülestõusmispühade 1. püha on eri aastatel erineval ajal - lihavõttepühapäeval.
2027. aastal on ülestõusmispühade 1. püha pühapäeval, 28.03.2027.
Kristlik pärand ja ülestõusmise lootusesõnum
Ülestõusmispühade esimene püha seisab kristliku õpetuse ja liturgilise aasta keskmes kui selle kõige murrangulisem hetk. Päev märgib leinaperioodi möödumist ning kinnitab elu ja valguse lõplikku ülimuslikkust surma ja pimeduse ees. Evangeeliumi jutustuste kohaselt tõttasid naised pühapäeva varasel hommikutunnil haua juurde, avastasid eest ära veeretatud kivi ning kuulsid inglilt erakordset teadet Kristuse ülestõusmisest.
Kirikutes alustatakse tähistamist tihti juba laupäeva hilisõhtusel või pühapäevasel koiduteenistusel, kus mälestatakse öist ülestõusmist. Altariruumis ja vaimulike rüüdes võtavad leinatoonide asemel koha sisse kuldsed ja valged värvid, sümboliseerides jumalikku hiilgust ja puhtust. Pühalikult süüdatav ülestõusmisküünal ning rõõmuhüüded kuulutavad uut algust ja lunastust, alustades seitsmenädalast kiriklikku ülestõusmisaega, mis päädib nelipühadega.
Pööripäev ja ülestõusmispüha liikuva kuupäeva arvutamine
Kuna ülestõusmispühade 1. püha on liikuv tähtpäev, vahetub selle kuupäev aastast aastasse vastavalt looduslikele rütmidele. Arvestuse aluseks on päikese ja kuu liikumine taevalaotusel. Läänekristlik maailm järgib Nikaia kirikukogul aastal 325 vastu võetud reeglit: ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval pärast esimest kevadisele pööripäevale (arvestuslikult 21. märts) langevat või sellele vahetult järgnevat täiskuud.
Kevadise täiskuu ja pühapäevade vaheldumise tõttu paigutub ülestõusmispühade 1. püha ajavahemikku 22. märtsist 25. aprillini. See päev toimib ankruna mitmetele seotud tähtpäevadele: selle järgi pannakse paika vastla- ja tuhkapäev, palmipuudepüha, taevaminemispüha ning nelipühad. Idakristlikus ruumis toetub arvestus aga Juliuse kalendrile, mille tulemusena tähistavad õigeusklikud lihavõtteid sageli lääne kirikutest erineval nädalavahetusel.
Põlised tavad: munade värvimine, külakiik ja kevade saabumine
Rahvasuus kutsutakse seda aega vaheldumisi munapühadeks, lihavõteteks, kiigepühadeks ja kevadpühadeks. Iga nimetus osutab kindlale tegevusele, millest armastatuim on munade kaunistamine, kinkimine ja nende vastupidavuse proovilepanek. Muna kui elujõu ja uue alguse sümbolit värviti traditsiooniliselt looduslike andidega: sibulakoortest sai pruunikaspunaseid toone, kaselehtedest helerohelist ning mustikavartest ja kuuseokastest mahedaid tumedamaid varjundeid.
Pühapäeva hommikul peetav munakoksimine kujunes oodatud jõukatsumiseks: võit kuulus sellele, kelle muna säilitas terve koore, mis tähendas uskumuste kohaselt tugevat tervist ja elupäevade rohkust. Teiseks lahutamatuks tavaks oli kiikumine värskelt rajatud külakiigel. Lõuna- ja Ida-Eesti noorem rahvas tuli lihavõttepühapäeval kokku kiikuma ja laulma, et peletada viimane külm ning tagada maagilise liikumisega suvine vilja kasvamine ja loomade edenemine.
Pidulaud ja üleminek lihasöömisele pärast paastu
Püha rahvapärane nimi „lihavõtted“ peegeldab tõsiasja, et seitsmenädalase paastu järel võis jälle liha võtta ning loomset toitu pruukida. Seetõttu valmistati esimeseks pühaks rikkalik ja mitmekesine söömaaeg, mis tegi tasa pika loobumisaja. Peolaual seati aukohtadele suitsuliha, sink, jahe sült ning mitmesugused värsked pirukad ja küpsetised.
Kevadist elujõudu ja kergust sümboliseerivad pühadelaual piimatooted, iseäranis kohupiim. Slaavi mõjutustega ja Kagu-Eesti kaudu tuntuks saanud pasha on pühade lahutamatu osa: rammus kohupiimamaius segatakse kokku või, rõõsa koore, munade, suhkru, pähklite ja kuivatatud puuviljadega. Samuti pakutakse traditsiooniliselt magusaid kulitše, põimitud pidusaiu ning rohelise sibula või värske muruga dekoreeritud kevadisi suupisteid.
Kuidas tähistatakse ülestõusmispühade 1. püha tänapäeval
Eestis möödub ülestõusmispühade 1. püha kõrvuti vaimulikus ja argisemas meeleolus. Kirikutes korraldatakse pühadeteenistusi ja kirikukontserte, mis kõnetavad nii koguduste tuumikut kui ka laiemaid kultuuri- ja rahuhuvilisi, pakkudes paastujärgset helgust ja vaimujõudu. Tähtpäev tuletab meelde andestamise, leplikkuse ja uute võimaluste olulisust inimeste vahel.
Eesti peredele on lihavõttepühapäev ennekõike soe ja kevadine ühtekuuluvuse püha. Koos kaunistatakse mune, nauditakse head pühaderooga, korraldatakse lastele munajahti tubades või õuemurul ning liigutakse kevadises looduses. Riiklik vaba päev loob rahuliku võimaluse argirutiinist välja astuda, veeta aega perega ja rõõmustada pikemate ja valgemate päevade üle.