Ülemaailmne joogapäev 2027
Igal aastal tähistatav ülemaailmne joogapäev keskendub India pärimusest pärit terviklikule tervise- ja eluviisikäsitlusele, mis liidab kehalised harjutused vaimse tasakaaluga. Algatuse eesmärk on levitada teadmist jooga positiivsest mõjust üldisele heaolule ning innustada harmoonilisemat elukorraldust. Järgnevalt vaatleme tähtpäeva ajaloolist tausta, joogafilosoofia alustalasid ja põhjuseid, miks see traditsioon tänaseni kõnetab.
Millal on ülemaailmne joogapäev 2027?
Ülemaailmne joogapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 21. juunil.
2027. aastal on ülemaailmne joogapäev esmaspäeval, 21.06.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Ülemaailmse joogapäeva väljakuulutamine ja kujunemine
Ülemaailmse joogapäeva algatajaks oli India peaminister Narendra Modi, kes pöördus selle mõttega ÜRO Peaassamblee poole 2014. aasta septembris toimunud esinemisel. Modi toonitas, et jooga tähendab enamat kui pelka kehalist harjutustikku – see on terviklik ellusuhtumine, mis aitab saavutada harmoonilise sideme inimese, kaaskodanike ja eluslooduse vahel. Kiirustavale ja pingetest koormatud ühiskonnale pakub jooga võimalust taastada vaimne tasakaal ja kehaline heaolu.
Ettepanekule osaks saanud toetus oli globaalsel tasemel märkimisväärne. 2014. aasta detsembris võttis ÜRO Peaassamblee vastu konsensusliku resolutsiooni 69/131, kinnitades 21. juuni ülemaailmseks joogapäevaks. Resolutsiooni kaasautoriks astus koguni 175 ÜRO liikmesmaad, mis andis tunnistust teema universaalsusest kultuurilistest ja poliitilistest vahejoontest hoolimata. Esimese ametliku tähistamiseni jõuti 2015. aastal, mil paljudes maailma suurlinnades korraldati suuri kogunemisi; New Delhis toimunud ühisharjutusel osales näiteks üheaegselt kümneid tuhandeid inimesi.
Kuupäev ei sattunud kalendrisse juhuslikult, vaid kannab sümboolset sisu. 21. juuni langeb kokku põhjapoolkera suvise pööripäevaga, mil ööpäev pakub kõige enam päikesevalgust. Joogafilosoofias tähistab see pööret uude eluetappi, luues iseäranis soodsa pinnase sisemiseks puhastumiseks, meeleharjutusteks ja vaimse teadmise süvendamiseks.
Jooga algupära ja mitmetahuline filosoofiline taust
Sõnatüvi yuj iidses sanskriti keeles tähendab otsesõnu ühendamist või sidumist, millest on kujunenud ka jooga nimetus. Sügavamas filosoofilises plaanis tähistab see individuaalse ja universaalse teadvuse lõimumist ning inimese mõistuse, keha ja hinge terviklikku tasakaalu. Indias aastatuhandete vältel arenenud praktika tekkis soovist leida viis rahutu mõttevoolu vaigistamiseks ning tõelise sisemise olemuse kogemiseks.
Tänapäeva läänemaailma arusaamades taandatakse jooga tihti vaid kehalisteks asenditeks ehk asanateks, ometi on need klassikalises õpetuses vaid osake laiemast raamistikust. Vana-India tark Patanjali süstematiseeris jooga põhimõtted oma teoses „Joogasutrad“, tutvustades kaheksaosalist teed ehk ashtangat. See jaotub üldisteks eetikareegliteks (yama), isiklikeks enesearendamise tavadest (niyama), kehaasenditeks (asana), elujõu ja hingamise suunamiseks (pranayama), meelte välisest eemaldamiseks (pratyahara), keskendatuseks (dharana), meditatiivseks süüvimiseks (dhyana) ning kõrgeima teadlikkuse seisundiks (samadhi).
Mõju heaolule: füüsilise ja vaimse tervise kooskõla
Meditsiinipraktika ja nüüdisaegsed teadustööd toetavad seda, mida pikaaegsed joogapraktikud on ammu teadnud. Kehalises mõttes parandab pidev harjutamine lihaste painduvust, hoiab liigesed liikuvatena ning tugevdab skeleti- ja lihassüsteemi. Kuna suur osa inimestest veedab päevi istudes, pakuvad täpsed venitused ja kerelihaste treening suurt kergendust krooniliste selja- ja kaelahädade korral ning aitavad kujundada korrektset kehaasendit.
Joogal on erakordselt suur väärtus ka vaimse tervise hoidmisel ja närvisüsteemi tasakaalustamisel. Kontrollitud ja sügav hingamine koos kohaloluga ergutab parasümpaatilist närvisüsteemi, toetades keha puhkust ja taastumist. Selle tulemusel väheneb veres stressihormooni kortisooli tase, paraneb uneaegne puhkus ning taanduvad ärevushood ja masendustunne. Jooga ei sea osalejatele rangeid füüsilisi eeldusi – harjutusi saab mugandada vastavalt igaühe vanusele ja eripäradele, pakkudes tasakaaluvõimalust kõigile soovijatele.
Kuidas joogapäeva tähistatakse: ülemaailmsed kogunemised ja Eesti algatused
Ülemaailmset tähtpäeva saadavad paljudes riikides vabaõhuüritused, mis toovad kokku nii kogenud meistrid kui ka uudishimulikud algajad. Tuntud kogunemiskohtadeks on kujunenud ikoonilised paigad nagu Pariisi Eiffeli torni esine väljak või Times Square New Yorgis. Paljudel üritustel tuginetakse ühtsele joogaprotokollile, mis koosneb lihtsamatest soojendustest, kehaasenditest, hingamisharjutustest ja meditatiivsest lõdvestusest, liites tuhanded inimesed ühtsesse harjutusvoogu.
Eestis täiendab joogapäeva meeleolu suvine pööripäev ja helge jaanieelne loodus. Kohalikud joogakoolid, kultuurikorraldajad ja entusiastid korraldavad sel puhul tasuta avatud tunde linna- ja mõisaparkides, mererannas ning spordikompleksides. See on hea võimalus katsetada erinevaid suundi – olgu eelistuseks liikuv vinyasa, pehme yin-jooga või terviklik hatha-jooga – ning kogeda ühises vabaõhuringis tekkivat värskendavat ja ühendavat energiat.