Toomapäev 2027
Eesti rahvakultuuris tähistab toomapäev looduse suurt uuestisündi – valgus hakkab taas võimust võtma pimeduse üle. See päev on täis salapära ja rituaale, kus peamisteks tegevusteks olid põhjalik kodu puhastamine, pühadeootus, hoolsad ettevalmistused köögis ning mitmesugused maagilised toimingud, mille eesmärk oli hoida eemal kurjad jõud ja tuua majja õnn.
Millal on toomapäev 2027?
Toomapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 21. detsembril.
2027. aastal on toomapäev teisipäeval, 21.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Lähemalt toomapäeva pühitsemisest
Toomapäeva tähistamisega astuti vastu talvisele pimedusele, tähistades valguse võitu ja uue elutsükli algust. Selleks puhuks pesti ja küüriti puhtaks kogu elamine, sealhulgas suitsused kerisekivid, et luua pühade vastuvõtmiseks puhas keskkond. Samal ajal käis vilgas tegevus köögis, kus hakati küpsetama leiba ning valmistama maitsvaid püreeritud jõuluvorste. Argised askeldused ja suured talutööd pidid sel päeval aga täielikult katkema. Ketramine ning jahvatamine olid suisa rangete keeluliste nimekirjas. Päeva tähtsündmuseks oli pidulaud, kus pakuti keedetud seapead ja omatehtud rammusat õlut. Pidusööki rikastasid valgeis rüüdes ringi liikuvad saladuslikud "toomad", kes maitsesid õlut ja teatasid pühade ametlikust algusest. Kohustuslik oli ka Tahma-Toomase – kaltsudest ja õlgedest valmistatud kuju – majast välja pühkimine ja naabri aeda sokutamine, et vabaneda laiskusest ning mustusest. Selle toimingu järel kuulutati välja rahulikum jõuluaeg, mis tõi kaasa väljateenitud puhkuse igapäevatöödest.
Toomapäeva traditsioonide vägi ja päritolu
Toomapäeva iidsed traditsioonid Eestis ulatuvad tagasi aegadesse, mil talvise pööripäeva tähistamine kandis suurt sakraalset tähendust. Meie pärimust mõjutasid olulisel määral skandinaavlased ja germaanlased, kelle uskumused valguse taassünnist sulandusid kohalike tavadega. Toomapäeval usuti hingede rändamist ja seepärast keskenduti kurjade vaimude tõrjumisele majapidamisest. Haiguste ja hirmsa katku vastu otsiti abi Toomaselt, keda peeti võimsaks kaitsehaldjaks. Põllumehed ja karjakasvatajad laususid maajumal Toomale pühendatud loitse, lootuses tagada hea viljasaak ja terve kari. Päeva rituaalne pool hõlmas põhjalikku puhastustööd ja traditsioonilise pühadeõlle valmistamist. Pööripäevaga kaasnev töökeeld oli märk austusest looduse rütmide ja saabuva valguse ees. Sümboolne Tahma-Toomase nukuna majast välja kihutamine aitas vabaneda mustusest ja möödunud aasta halvast energiast. Päeva kroonisid meeleolukad pidustused, kus valgetes riietes mehed tõid taludesse pühadehõngu. Tänu sellele rikkalikule pärandile on toomapäev säilitanud oma unikaalse koha ja tähenduse ka kaasaegses kultuuriruumis.