Talve algus 2027
Talve saabumisega jõuab Eestis lõpule sügisene hämardumine ning algab valguse järkjärguline naasmine. Külma aja algust arvestatakse meil mitmel tasandil, eristades taevakehade asendil põhinevat pööripäeva rangetest meteoroloogilistest ja klimatoloogilistest kriteeriumidest. Käesolev lugu vaatlebki talve alguse teaduslikku tausta, heidab valgust ajaloolistele toomapäeva tavadele ja selgitab, kuidas Otepää kannab oma väljateenitud talvepealinna tiitlit.
Kuupäev 2027. aastal
2027. aastal on talve algus kolmapäeval, 22.12.2027.
| Kuupäev | Kell | Liik |
|---|---|---|
| pööripäev |
Astronoomiline talve algus ning talvine pööripäev
Põhjapoolkera astronoomiline talv saab alguse talvisel pööripäeval, 21. või 22. detsembril. Nähtuse täpse momendi määrab Maa asend oma orbiidil ümber Päikese ehk hetk, mil meie planeedi põhjapoolkera on Päikesest kõige kaugemale kaldu. Päike asub sel ajal otse lõunapöörijoone kohal seniidis, tuues põhjapoolkerale aasta kõige kesisema päevavalguse ja pikima pimeda aja. Eesti laiuskraadidel kestab päev pööripäeva paiku paigast olenevalt kõigest kuus kuni kuus ja pool tundi, mil päikeseketas tõuseb horisondist üksnes veidi kõrgemale.
Kuigi pööripäev tähistab astronoomilist talve algust, sümboliseerib see ühtlasi valguse naasmist ja pimeduse taandumist. Päev hakkab pärast pööripäeva möödumist tasa ja targu pikenema. Kuna maapind ja veekogud loovutavad varem salvestatud soojust pikkamööda, jätkub keskmise temperatuuri alanemine ka edaspidi, tuues Eesti karmimad pakased tavaliselt välja alles jaanuaris ja veebruaris.
Meteoroloogilise ja klimatoloogilise talve määratlus
Kliima analüüsimisel ja meteoroloogilistes vaatlustes jäetakse astronoomiline pööripäev kõrvale ning tuginetakse kindlaks määratud temperatuurinäitajatele ja kuupäevadele. Statistilise arvepidamise selguse huvides loetakse meteoroloogiline talv alanuks 1. detsembrist ja see hõlmab kolme kuud kuni veebruari lõpuni. Ühetaoline kuupäevaline jaotus teeb võimalikuks pikaajaliste ilmastikuandmete ja piirkondlike eripärade mugava võrdlemise.
Tegelik ehk klimatoloogiline talv loetakse alanuks hetkest, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsib stabiilselt alla 0 kraadi ja maha jääb kestev lumikate. Eesti-siseselt varieerub see ajaliselt suurel määral: tänu Läänemere pehmendavale mõjule lükkub talve algus saartel ja läänerannikul sageli detsembri lõppu või jaanuari alguspäevadesse, samas kui Pandivere kõrgustikul ning Kagu-Eestis võib külm püsima jääda juba novembri keskpaigast alates. Globaalse soojenemise tagajärjel on meie talved muutunud ebastabiilsemaks ning sagedased sulailmad venitavad püsiva lumikatte saabumist edasi.
Rahvapärimus ja toomapäeva kombed
Talve algust tähistas eesti rahvatraditsioonis toomapäev, 21. detsembril. See tähis märkis põllutööde ja muude sügiseste välitegemiste vaibumist ning rahu toomist talumajapidamisse. Toomapäevaks pidid puutööd, viljapeks ja muud raskemad õuetööd olema ühel pool, et pererahvas saaks pöörata oma tähelepanu tubastele askeldustele ja saabuvate pühade ettevalmistamisele.
Toomapäeva pärimuse lahutamatuks osaks kujunes Tahma-Tooma nuku tegemine. Õlgedest ja riideräbalatest meisterdatud kuju esindas peres tekkinud lohakust ja mustust, millest sooviti enne jõule lahti saada. Nukk sokutati salaja naabertalu ukse alla, ning too pidi selle kiiresti teistele edasi viima, et laiskuse vaimu vältida. Samuti kehtis toomapäevast keeld teha rasket ja kärarikast tööd, tegeleda tohtis vaid pühadeks vajalikuga, nagu õlletegemine, vorstide valmistamine ja suurpuhastus.
Eesti talvepealinn Otepää
Kaasaegses Eestis on talve tulek tihedalt läbi põimunud Otepää linnaga, mis kannab ametlikku talvepealinna tiitlit alates 1997. aastast. Traditsiooni kohaselt toimub tiitli üleandmine täpsel astronoomilise talve saabumise sekundil, kui kevad-, suve- ja sügispealinnade ning Tallinna esindused ulatavad sümboolse valitsuskepi Otepääle.
Valitsuskepi üleandmisele järgneb Otepääl meeleolukas avaüritus, mis tähistab talvise spordi- ja puhkehooaja algust. Pealinna staatus kinnitab piirkonna mainet Eesti juhtiva talispordikeskusena, kus Tehvandi treeningukompleks, Kuutsemäe suusamäed ja laiad suusarajad pakuvad suurepäraseid võimalusi nii tervisesportlastele kui ka maailmatasemel suusavõistluste korraldamiseks.
Kuidas loodus talveks valmistub ja kohastub
Eesti loodusele tähendab talve algus elutegevuse pidurdumist ja ranget kohanemist külmaga. Taimedes katkeb aktiivne mahlaringlus ning arenevad pungad kattuvad tugevate soomustega. Tekkiv lumikate on kriitilise tähtsusega soojusisolatsioon, mis takistab maapinna liigset jahtumist ning päästab taliviljad ja metsa madalama taimestiku läbikülmumisest.
Loomade kohastumismustrid talveks on mitmekesised: osa imetajatest, näiteks mägrad, kährikud ja karud, jäävad talve- või taliuinakusse, samas kui ärkvel püsivad loomad kasvatavad sooja ja heledatoonilise talvekasuka. Paigalindudele toob talv kaasa rasked toitumiolud, mistõttu osutuvad nende elushoidmisel määravaks seemned, puudele jäänud marjad ja inimeste rajatud söögimajad. Talve algus ei tähenda elutegevuse seiskumist, vaid hästi toimivat energiasäästu kevadise tärkamiseni.