Taassünni päev 2027
Taassünni päev, mida tähistatakse 16. novembril riikliku tähtpäeva ja lipupäevana, tähistab 1988. aastal heaks kiidetud suveräänsusdeklaratsiooni. See julge poliitiline otsus rajas tee Eesti iseseisvuse taastamisele ja murendas otsustavalt keskvõimu seadusandlikku kontrolli. Siinsest artiklist leiab ülevaate otsuse kujunemisloost, deklaratsiooni juriidilistest põhimõtetest, selle mõjust teistele liiduvabariikidele ning päeva väärtusest kaasajal.
Millal on taassünni päev 2027?
Taassünni päev on eri aastatel samal kuupäeval - 16. novembril.
2027. aastal on taassünni päev teisipäeval, 16.11.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| riiklik tähtpäev |
Ajalooline kontekst ja suveräänsustaotluste kujunemine
Eesti ühiskonnas kujunes 1988. aasta murranguliseks poliitilise ärkamise ajaks. Suurema enesemääramise taotlused jõudsid laiade hulkadeni eeskätt tänu kevadel toimunud loomeliitude pleenumile, fosforiidikampaaniale ja Rahvarinde sünnile. Moskva reformikurss – uutmine ja avalikustamine – tekitas poliitilise ruumi, mida Eesti inimesed asusid sihipäraselt ja julgelt vabaduspüüdluste teostamiseks kasutama. Suvised rahvarohked öölaulupeod ja teised suurkogunemised tõestasid, et senine range allumine keskvõimule polnud enam võimalik.
Sügiseks sai selgeks, et piirdumine vaid majandusliku või kultuurilise autonoomiaga ei ole piisav lahendus. Kui Moskva tuli välja kavaga muuta NSV Liidu konstitutsiooni ning kärpida liiduvabariikide õigusi veelgi enam, tekkis Eestis enneolematu protestilaine. Lühikese ajaperioodi jooksul koguti kavandatavate põhiseadusparanduste vastu sadu tuhandeid protestiallkirju. Avalikkuse surve Eesti NSV võimuladvikule muutus sedavõrd tugevaks, et Ülemnõukogu oli sunnitud langetama otsuseid, mis lähtusid otseselt siinse rahva tahtest.
Suveräänsusdeklaratsiooni sisu ja 16. novembri 1988 ajaloolised otsused
Ajaloolise tähtsusega samm astuti 16. novembril 1988, mil tuli kokku Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk. Istungi vältel võeti vastu deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest ning asjakohased seadusandlikud muudatused. Peamiseks juriidiliseks uuenduseks sai Eesti seaduste prioriteetsus üleliiduliste ees. Moskva vastuvõetud õigusaktid ei hakanud Eestis kehtima automaatselt, vaid vajasid selleks kohaliku parlamendi heakskiitu ja registreerimist.
Parandatud konstitutsioon sätestas, et siinne maa, metsad, maapõuevarad, muu looduskeskkond ning tootmisvahendid on kohaliku rahva omand, mida ei saa vaadelda üleliidulise varana. Lisaks seadustati eraomand, mis lõi esmase õigusliku pinnase turumajandusliku süsteemi ülesehitamiseks. Kuigi deklaratsioon ei taastanud veel juriidiliselt iseseisvat Eesti Vabariiki, seadis see rahva enesemääramisõigusele toetudes kindla suuna omariikluse taassünnile.
Moskva vastusammud ning sündmuste ahelreaktsioon Nõukogude Liidus
Teade Eesti suveräänsusdeklaratsioonist tõi Moskvas kaasa tõsise rahulolematuse ja vastasseisu. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium Mihhail Gorbatšovi eestvedamisel tunnistas Eesti otsused 26. novembril 1988 kehtetuks ja konstitutsiooniga vastuolus olevaks. Ometi ei kohkunud Eesti võimud ega elanikkond keskvõimu surve ees tagasi, vaid jäid kindlaks õiguslikult põhjendatud ning rahumeelsele joonele, kaitstes oma autonoomset otsustusõigust.
See samm päästis terves Nõukogude Liidus valla suveräänsuste paraadina tuntud nähtuse. 1989. aasta jooksul kiitsid sarnased suveräänsusdokumendid heaks Läti, Leedu ja Aserbaidžaan, kellele järgnesid hiljem teised liiduvabariigid, sealhulgas Venemaa Föderatsioon 1990. aastal. Eesti näitas eeskujuga, et autoritaarse keskvõimu seadussüsteemi saab edukalt ja rahumeelselt murendada parlamendi tasemel, andes tugeva tõuke režiimi lõplikule kokkuvarisemisele.
Taassünni päeva ajalooline pärand ja tähistamine tänasel päeval
16. novembrit tähistatakse tänapäeval ametliku riikliku tähtpäeva ja lipupäevana ehk taassünni päevana. See sümboliseerib rahvuslikku ärkamist, hirmu kadumist ja vabadustahte taassündi pärast aastakümnetepikkust võõrvõimu. 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonita poleks saadud liikuda 1991. aasta 20. augusti otsuseni Eesti iseseisvuse taastamisest, sest just 16. novembril pandi alus parlamendikesksele ja seaduslikule teele vabaduse poole.
Taassünni päeva puhul heisatakse Eestis lipud ning korraldatakse harivaid arutelusid, ajalooüritusi ja kogunemisi. Päev juhib tähelepanu õigusriigi väärtustele, kodanikuvaprusele ja parlamentaarse töö jõule. Taassünni päev on tunnustus neile, kes suutsid otsustaval tunnil erimeelsused kõrvale jätta ning seista kindlalt Eesti tuleviku eest.