Taasiseseisvumispäev 2027
20. august on Eesti riigikalendris püha, millega meenutatakse iseseisvuse taastamist 1991. aastal pärast pikka Nõukogude okupatsiooniaega. Toompeal vastu võetud akt kinnitas riigi kestvust õigusliku järjepidevuse alusel ning kroonis laulva revolutsiooni ja vabadusliikumise püüdlused üleliidulise võimukriisi taustal. Järgnev artikkel vaatleb toonaste sündmuste kulgu, sündinud ajaloolisi kokkuleppeid ning viise, kuidas eestlased seda märgilist päeva kaasajal tähistavad.
Millal on taasiseseisvumispäev 2027?
Taasiseseisvumispäev on eri aastatel samal kuupäeval - 20. augustil.
2027. aastal on taasiseseisvumispäev reedel, 20.08.2027.
Ajalooline kontekst ja Moskva augustisündmused
Taasiseseisvumine märkis vabadustahte ja rahvusliku taassünni vääramatut triumfi, millele oli rajatud teed juba aastaid. 1980. aastate teisel poolel vallandunud laulev revolutsioon, fosforiidisõda, Hirvepargi kogunemine, katkematu inimkett läbi Balti riikide ning 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon olid Moskva režiimi kindlustunnet Eestis tugevalt kõigutanud. Impeeriumis võimust võtnud majanduslik ja ühiskondlik kaos viis aga olukorrani, kus sealsed tagurlased asusid otsima võimalusi protsesside jõuliseks peatamiseks.
Kriis eskaleerus 19. augustil 1991, kui võimu teatas endale võtvat niinimetatud putšistidest koosnev Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, kelle sihiks oli Mihhail Gorbatšovi kõrvaldamine ja karmi nõukogude diktatuuri ennistamine. Pihkvast liikusid Tallinna poole soomukite kolonnid. Kodukaitse võitlejad ning vabatahtlikud astusid julgelt välja Toompea lossi, raadiomaja ja teletorni kaitseks. Eesti tulevik kõikus neil päevil noateral, seistes silmitsi otsese sõjalise surve ja vägivallaohuga.
Ajalooline kompromiss ja 20. augusti otsus Toompeal
Ärevas õhkkonnas mõistsid juhid, et viivitada pole enam võimalik. Poliitilist tegelikkust kujundasid kaks vastandlikku tiiba: ühelt poolt faktilist seadusandlikku ning täitevvõimu omanud Ülemnõukogu ja teiselt poolt Eesti Kongress koos Eesti Komiteega, kes esindasid kodanikkonda ning kaitsesid ranget riigiõiguslikku järjepidevust. Nende leeride vahel oli varem ette tulnud kibedaid lahkhelisid seoses tulevase riigivormi ja kodakondsusega.
Riiki ähvardav hädaoht lükkas varasemad vaidlused kõrvale. Toompeal saavutati 20. augusti õhtul üksmeel ning kell 23.03 hääletas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“ vastuvõtmise poolt. Tulemuseks oli 69 poolthäält ilma ainsagi vastuhääleta. Sõlmitud leppe kohaselt moodustati võrdsetel alustel Ülemnõukogust ja Eesti Kongressist Põhiseaduse Assamblee, mille eesmärk oli koostada uus põhiseaduse eelnõu ja esitada see rahvale heakskiitmiseks.
Riigi õigusjärglus ja diplomaatiline toetus
Otsuse määravaks alustalaks kujunes restitutio ad integrum kontseptsioon ehk Eesti Vabariigi tegevuse jätkamine 1918. aastal sündinud riigi otsese õigusjärglasena, lükates tagasi käsitluse Nõukogude Liidu pinnalt tekkivast uuest riigist. See eristas Balti maid selgelt teistest endise impeeriumi osadest ja leidis kinnitust lääne demokraatiate aastakümnetepikkuses hoiakus, mis keeldus tunnustamast Nõukogude annektsiooni.
Taastatud iseseisvus tõi kaasa laialdase rahvusvahelise tunnustuse laine. Esimese välisriigina taassõlmis Eestiga diplomaatilised suhted Island 22. augustil 1991. Moskvas toimunud putši nurjumise järel tunnustas Eestit Boriss Jeltsini Venemaa, kelle eeskujule järgnesid peagi kümned maailma riigid. Juba 1991. aasta septembris tunnustas Eesti iseseisvust Nõukogude Liit ning Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ametlikuks liikmeks.
20. augusti roll ja pidustused tänases Eestis
1998. aastal riigipühaks ja puhkepäevaks kuulutatud taasiseseisvumispäeval ehivad Eesti lipud kogu maad. Kui 24. veebruari iseseisvuspäev on talviselt range ja esinduslik, siis augustipüha eristub pigem vabaõhulise, sooja ja kogukondliku õhustikuga. Selle päeva kindlate traditsioonide hulka kuulub riigilipu austusavaldus Pika Hermanni tornis ning otsuse poolt hääletanud saadikute ehk 20. Augusti Klubi kogunemine Toompeal.
Traditsiooni kohaselt võõrustab Vabariigi President 20. augustil Kadrioru roosiaias vastuvõtule palutud ühiskonna- ja kultuuritegelasi ning vabaduse hoidjaid. Samal ajal peetakse üle kogu riigi tasuta vabaõhukontserte, pereüritusi ja meenutushetki, sealhulgas Tallinna teletorni juures, mälestamaks eestlaste meelekindlust oma iseseisvuse veretul taaskehtestamisel. Taasiseseisvumispäev rõhutab, et vabadus ja omariiklus ei ole kätte võidetud iseenesest, vaid neid tuleb järjekindlalt väärtustada ja valvata.