Suveajale üleminek (kellakeeramine) 2027
Suveajale üleminek tähendab Eestis iga-aastast harjumuspärast kellaosutite edasinihutamist kevadel. Selle peamine eesmärk on sobitada meie ärkvelolekuaeg paremini kokku päikesevalgusega. Nii saame nautida pikki ja valgusrikkaid õhtupoolikuid, vähendades samal ajal tehisvalgustuse tarbimist ja hoides kokku väärtuslikke energiaressursse.
Millal on suveajale üleminek (kellakeeramine) 2027?
Suveajale üleminek (kellakeeramine) on eri aastatel erineval ajal - märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00.
2027. aastal on suveajale üleminek (kellakeeramine) pühapäeval, 28.03.2027.
| Kuupäev | Kell | Liik |
|---|---|---|
| kellakeeramine |
Suveajale üleminek: plussid ja miinused
Kevadine üleminek suveajale on Eestis iga-aastane sündmus, mis toob märtsi lõpus kaasa kellaosutite nihutamise ühe tunni võrra edasi. Selle harjumuspärase protseduuri taga peitub soov kasutada looduslikku päikesevalgust maksimaalselt ära, nihutades valgema aja meie õhtusesse vaba aja veetmise perioodi ja säästes seeläbi valgustusenergiat. Euroopa riigid hakkasid seda süsteemi organiseeritult ja laiaulatuslikult rakendama 1980ndate aastate alguses, lootes sellest suurt majanduslikku kasu. Tänapäeval on kellakeeramise mõju aga mitmetahulisem. Ühelt poolt toob see inimestele suure annuse optimismi – pikad ja valged õhtud annavad märku, et külm ja pime talv on möödas ning saabunud on kauaoodatud kevad ja suvi. Teisalt kaasneb hommikuse unetunni kaotamisega teatav kohanemisperiood, sest hommikud muutuvad ajutiselt taas pimedamaks. See bioloogilise rütmi häirimine ongi peamine põhjus, miks suveaeg tekitab ühiskonnas elavaid diskussioone. Kriitikud rõhutavad, et inimkeha sisemine kell ei kohane järsu muutusega kergelt, mis võib viia uneprobleemide ja stressini. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidus algatatud tõsised arutelud kellakeeramise lõpetamise üle, et tagada kodanikele stabiilsem elurütm, kuid otsustamisprotsess on osutunud keeruliseks ja aeganõudvaks.