Süütalastepäev 2027
Eesti rahvakalendri jõulutsüklisse kuuluv süütalastepäev on tänapäeval pigem unustatud tähtpäev. Vanasti peeti seda õnnetuks ja pahaendeliseks ajaks, mil tuli tööst hoiduda ning piirduda vaid jõuluprahi ja -heinte väljaviimisega. Usuti, et sel päeval sündinud laste elutee kujuneb täis katsumusi ning neil puudub igasugune õnn.
Millal on süütalastepäev 2027?
Süütalastepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 28. detsembril.
2027. aastal on süütalastepäev teisipäeval, 28.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Süütalastepäeva tähendus ja pärimus
Läbi aegade on süütalastepäev esindanud Eesti rahvakalendris perioodi, mil igapäevased toimetused pandi seisma ja eelistati täielikku rahu. Ketramine ja muud ketrusega seotud käsitööd kuulusid rangete tabude hulka, kuna neid peeti sellel õnnetul päeval halvaks endeks. Sellegipoolest kuulus mõnel pool kommete hulka pühadetransiit ehk jõuluprahi ja vanade heinte koristamine ja eluruumidest eemaldamine, mis pidi hoidma kodu puhtana kurja eest. Päeva sünge meeleolu tõttu uskus vanarahvas kindlalt, et sel ajal ilmale tulnud laste saatus on määratud olema murederohke ja katsumusterohke. Kristlik tähendus, mis põhineb kuningas Herodese korraldatud lapsetapmise lool, oli kõige paremini tuntud ja teadvustatud Lõuna-Eesti aladel. See tõsine ajalooline ja usuline taust mõjutas sügavalt inimeste igapäevakäitumist, mistõttu veedeti päev suletud uste taga ning igasugune lõbu, lärm või suurem töötegemine oli taunimisväärne ja kardetud.
Rahvapärased uskumused ja vaikne süütalastepäev
Kiriklike traditsioonide ja ristiusu tulekuga Eestisse jõudis siinsesse kalendrisse ka süütalastepäev, mis oli algselt puhtalt kirikliku iseloomuga mälestuspäev. Alles hiljem hakkas see põimuma kohalike kommete ja ebauskudega, muutudes laiema rahvapärimuse osaks. Päevale omistati vaikne ja pahaendeline tähendus, mistõttu oli igasugune füüsiline töö ja toimetamine keelatud. Kõige suuremaks patuks peeti ketrustöid, mis uskumuste kohaselt võisid viia pereõnne ja kahjustada talu tulevikku. Rituaalse puhastuse raames pühiti mõnel pool välja viimane pühadepraht, vabastades kodu negatiivsest energiast. Lapsed ja nende vanemad eelistasid veeta päeva vaikselt omaette ning ühiseid suuri pidustusi ei korraldatud. Lõuna-Eestis omandas see päev eriti sügava ja murettekitava tähenduse, kus usuti vankumatult, et sellel päeval sündinud inimesi saadab läbi elu pidev ebaõnn ja kurbus. Tänapäevases maailmas on need uskumused ja süütalastepäev ise peaaegu täielikult unustusse vajunud.