Suur neljapäev 2027
Suur neljapäev kannab endas suurt nädalat kokku võtvat pühalikku meeleolu, olles ülestõusmispühade ootuses üks olulisemaid liikuvaid tähtpäevi. Kirikutraditsioon mälestab sel päeval armulaua seadmist ning jüngrite teenimist, samas kui maarahva pärimuses tähistab see kevadise ärkamise ja nõiduse aega. Artiklist saab teada, millised uskumused, tõrjetavad ja käitumisjuhised kujundasid esivanemate suurt neljapäeva.
Millal on suur neljapäev 2027?
Suur neljapäev on eri aastatel erineval ajal - 3 päeva enne lihavõttepühapäeva.
2027. aastal on suur neljapäev neljapäeval, 25.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kirikukalendri pühalik pärand ja püha õhtusöömaaeg
Suure neljapäeva kiriklik sisu keskendub Kristuse kannatusnädalale ja püha õhtusöömaaja sisseseadmisele, kus leiva ja veini jagamine sai kristliku armulaua aluseks. Tegemist on vaikse järelemõtlemise ja kristliku teenimise mälestuspäevaga vahetult enne ristilöömise sündmusi.
Olulist rolli kannab jalgade pesemise tseremoonia, mille juured ulatuvad iidsesse juudi traditsiooni ning mis sümboliseerib meelelist ja vaimset puhastumist. Alates 10. sajandist kirikus kindla koha leidnud tava viisid pikalt läbi ka Inglise monarhid, kostitades ja riietades seejuures abivajajaid. Katoliku preestrid pesevad tänini kolmeteistkümne vaese jalgu, samal ajal kui Westminsteri katedraalis tehakse seda kooripoistega ja Jeruusalemma õigeusu patriarh peseb kaheteistkümne piiskopi jalgu. Hoolimata luterlikust vastuseisust järgivad seda rituaali tänapäeval nii baptistid kui ka seitsmenda päeva advendistid.
Vaikuse hoidmine ja tegevuspiirangud
Vaiksele nädalale omaselt tuli suurel neljapäeval hoiduda igasugusest kolinast ja kärarikkast askeldamisest, et mitte kutsuda esile pikse viha ja tulekahjusid. Vaikuse rikkumiseks peeti puulõhkumist, ehitustöid, kanga kudumist ning pesupesemist, mida tehti pesu puhtaks kolkides. Ka argine rõõmutsemine, nagu pillilood, tantsusammud ja laulujorin, oli rangelt keelatud.
Maja uksed pidid püsima laenajatele suletuna: mitte ainsatki eset ega toidupoolist ei tohtinud võõrastesse kätesse anda, vältimaks talu õnne väljavoolamist. Samuti oli kriitiline hommikune linnupette vältimine, mis tähendas, et toast ei tohtinud lahkuda söömata, sest esimese kevadel laulva linnu petlik hääl võis viia inimeselt elujõu.
Pisimaagia, nõidade päev ja kurja tõrjumine
Suurt neljapäeva peeti sobivaimaks ajaks igasuguseks pisimaagiaks ja eelseisva aasta mõjutamiseks, sest usuti nõidade ja kurjade vaimude erilist aktiivsust. Vanarahva ettekujutuses sai oma heaolu suurendada teiste arvelt, mistõttu oli levinud teiste talude karjaõnne ülenõidumine ja vastastikune tõrjetöö. Kardeti lendva saatmist ning püüti tabada kaarna salapärast imekivi, mida lind just sel päeval pessa viivat.
Võõrast piimaandi ahvatleti endale kadakapõõsaid või aiateibaid lüpstes ning karjajälgi kokku pühkides, samas kui võõrast lambavillast loodeti tuge kohtuvaidlustes. Koduloomade hoidmiseks pandi soola toidu sisse ja raudesemeid lävepaku alla, takistades kurja sissepääsu. Kodudes ette võetud suur kraamimine ja ruumide pesemine aitas ühtlasi puhastada majapidamist sinna kogunenud halvast väest.
Viljakuse taotlemine, tööde alustamine ja tervisekombed
Töötegemise keelu kõrval peeti oluliseks tööde sümboolset sissejuhatamist, mis pidi tagama kordamineku siis, kui õige aeg käes. Põllule veeti mõned hargitäied sõnnikut, aeti maasse esimesed vaod ning seati valmis võrgud ja püssid, põllunurgad aga kindlustati munakoortega pahade jõudude vastu. Aias seoti õunapuudele ümber valgeid või punaseid kangaid ning tehti kaitsvat suitsu spetsiaalsete taimedega, kindlustades suvise õitsemise ja saagikuse.
Varajane ärkamine ja silmade pesemine enne valget andis kehale reipust ja tervist kogu suveks. Küttepuude ja linnulaastude pimesi tuppa toomine tõi jõudu ja virkust ning ennustas suvist linnupesade leidmise õnne. Tuppa toodud halgude üleloendamine andis teavet ka kosjade kohta: paarisarv laaste või puid tähendas peatset abiellumist.
Piirkondlik pärimus ja traditsioonilised toidud
Saartel ja Lääne-Eesti rannikualadel ilmestasid suurt neljapäeva ringi liikuvad maskeeritud olendid, kes soovisid majarahvale head käekäiku. Tähtsal kohal oli haneks kutsutud tegelane, kelle kasevitstega jagatud löögid pidid tooma virkust ja tervist, kuigi spetsiaalset linnukostüümi hilisemates teadetes enam ei mainita.
Kuna käimas oli paastuaeg, jäi söögilaud tagasihoidlikuks, eriti õigeusklikel, kes hoidusid vaikse nädala lõpul toidust peaaegu täielikult. Piima- ja munatoodetest loobumise tõttu pandi need ained tallele ülestõusmispühadeks, mil valmistati kohupiimaroogi. Suurel neljapäeval piirduti keedetud herneste, ubade ning tummise kruubipudruga.