Suur neljapäev 2027
Suurt neljapäeva peetakse meie pärimuses kevadise maagia ja vaikuse kulminatsiooniks. Varahommikune silmapesu ja kodusse linnulaastude kandmine olid olulised tavad, millega kutsuti majapidamisse tervist, virkust ning õnne. Igal sooritatud toimingul oli sügav tähendus, et kaitsta peret ja tagada hea käekäik.
Millal on suur neljapäev 2027?
Suur neljapäev on eri aastatel erineval ajal - päev enne Suurt reedet.
2027. aastal on suur neljapäev neljapäeval, 25.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Suur neljapäev Eesti rahvakalendris
Suure neljapäeva kombestikus oli esikohal vaikuse nõue: igasugune kärkamine, kolistamine ja kärarikas töö oli kategooriliselt keelatud, et mitte häirida kevadisi loodusjõude. Päev sai alguse varajase tõusmise ja silmapesuga, mis pidid andma terveks aastaks heledat silmanägemist, raudset tervist ning töökust. Õnne meelitamiseks toodi tuppa linnulaaste ja võeti sülle puiduhalge, mis uskumuse järgi edendasid ka noorte kosjaplaane. Lääne-Eesti ning saarte pärimuses olid olulised maskeeritud kombeolendid, näiteks õnne sümboliseeriv "hani", kes liikusid talust talusse head soovides.
Päev oli tihedalt läbipõimunud maagiaga – karja kaitsmiseks ja taluõnne hoidmiseks tehti mitmesuguseid nõidustoiminguid. Kahjulike vägede tõrjumiseks pandi lauta ja toidu sisse kaitsevahendeid, nagu soola ja rauda. Kodu tehti põhjalikult puhtaks ning koristati igast nurgast, eemaldades nõnda ebapuhtuse ja kurja. Samuti alustati kõigi olulisemate kevadtöödega kas või põgusalt, et tagada tulevaks hooajaks õnnistus ja viljakus. Viljapuuaedades mähiti puud riidesse ning suitsutati neid väekate taimedega saagi suurendamiseks. Toiduvalikus valitses paastuaegne tagasihoidlikkus, kus peamisteks söökideks olid lihttoidud nagu keedetud ubad ja kruubipuder.
Suure neljapäeva traditsioonid ja kevadine pööripäev
Meie rahvakandris on suur neljapäev tuntud kui kevadise uuenemise, maagiliste toimingute ja vaikuse päev. Esivanemad pelgasid müra tegemist, sest pidasid seda piksekahjude ja õnnetuste peamiseks põhjustajaks. Niisiis katkestati igasugune puude raiumine, pesupesemine ja pillilugude mängimine. Tervise ja virkuse hoidmiseks tõusti koidu eel ning pesti nägu puhta veega. Linnulaastude ja küttehalgude tuppa kandmine sümboliseeris viljakust, usinust ja kohaõnne. Karja ja saagi kaitseks tehti keerulisi nõidusi ning kasutati kaitsemaagiat.
Lääne-Eesti piirkondades tõid rõõmu ja õnnistust loomakujuliseks maskeerunud sikutegelased. Suurt rõhku pandi majapidamise korrastamisele: toimus suurpuhastus ning vanade kasutute esemete eemaldamine kodudest. Kiriklikust vaatenurgast meenutatakse suurel neljapäeval Kristuse püha õhtusöömaaega ning julgustatakse almuste andmist puudustkannatajatele. Sel päeval saavad kokku kristlik pühadusemõiste ja meie muistsed looduslähedased kevadriitused.