Sügise algus 2027
Sügis toob kaasa selge elurütmi muutuse, suunates looduse suvisest õitsemisest talvise puhkuse poole. Aastaaega võib arvestada astronoomilise ekvinoktsiumi, kokkuleppeliste kuude, ilmastikutingimuste või fenoloogiliste tunnuste põhjal. Siit artiklist saab teada, kuidas sügist eri teadusharudes määratletakse ning millised loodusnähtused ja rahvakultuuri tavad seda aega saadavad.
Kuupäev 2027. aastal
2027. aastal on sügise algus neljapäeval, 23.09.2027.
| Kuupäev | Kell | Liik |
|---|---|---|
| pööripäev |
Astronoomiline sügis: sügisese ekvinoktsiumi tagamaad
Astronoomilise sügise algushetkeks on sügisene ekvinoktsium ehk pööripäev. Just siis siirdub Päikese näiv keskpunkt taevaekvaatorit ületades põhjapoolkeralt lõunasse. Päike paistab otse ekvaatori kohal lagipähe, tagades mõlemale poolkerale täpselt ühesuguse päikesevalguse jaotuse.
Levinud uskumuse kohaselt on pööripäeval päev ja öö ühepikkused, kuid atmosfäärilise refraktsiooni ning päikeseketta ulatuse tõttu ületab valge aeg pööripäeval ööpimedust veel mõne minuti jagu. Reaalne valguse ja pimeduse tasakaalupunkt saabub mõni päev pärast pööripäeva toimumist.
Täpne sügise algushetk kõigub aastast aastasse ning pööripäev langeb tavaliselt 22. või 23. septembrile. Selle nihkumise juurpõhjus on asjaolu, et troopiline aasta kestab umbes 365 päeva, 5 tundi ja 49 minutit. Kuna tavalises aastas on 365 päeva, liigub pööripäeva kellaaeg igal aastal umbes kuus tundi edasi. Tasakaalu hoidmiseks lisatakse iga nelja aasta järel kalendrisse liigaasta lisapäev, mis nihutab pööripäeva kalendris taas varasemaks.
Kalendrisügis ning sügise meteoroloogilised ja klimaatilised piirid
Nii teaduses kui ka argielus ei piirduta aastaaegade jälgimisel ainult Päikese asendiga. Kõige arusaadavam ja levinum on kalendrisügis, mis algab 1. septembril ja kestab kolm kuud: septembri, oktoobri ning novembri. Sellist raamistikku kinnistab sotsiaalne elukorraldus, eeskätt kooliaasta ja sügisese tegevusperioodi algus.
Meteoroloogiline sügis koosneb samuti kolmest täispikast kalendrikuust ehk septembrist, oktoobrist ja novembrist. Niisugune standard võimaldab teadlastel kõrvutada eri aastate ja kümnendite soojus- ning sademenäitajaid ühtlustatud metoodika järgi.
Klimaatiline sügis ei alga kalendri järgi, vaid seda mõõdetakse tegelike ilmastikuolude põhjal. Sügis loetakse alanuks, kui ööpäeva keskmine temperatuur jääb püsivalt madalamaks kui +10 °C. Eesti sisealadel juhtub see reeglina septembri keskpaiku või esimese poole lõpus, ent rannikul ja saartel lükkab mere soojus seda piiri kuni kaks nädalat edasi. Kui keskmine temperatuur vajub püsivalt alla +5 °C, on kätte jõudnud hilissügis, mis peatab taimede aktiivse vegetatsiooni.
Fenoloogilised muutused ja looduse kohanemine sügisel
Fenoloogilise sügise olemus seisneb eluslooduse reageeringutes valguse vähenemisele ja jahenemisele. Taimemaailmas kuulutab sügise tulekut ennekõike lehtede kolletumine. Päevade lühenemine paneb klorofülli lehtedes lagunema ning puu viib vajalikud toitained tüvesse ja juurestikku varule. Kui roheline klorofüll taandub, tulevad nähtavale lehtedes peitunud kollased ja oranžid karotenoidid, lisaks tekivad rakkudes punased antotsüaanid.
Loomariigis kaasnevad sügisega samuti põhjalikud ümberkorraldused. Putukad poevad talveks pinnasesse ja koorepragudesse, roomajad ning kahepaiksed langevad tardumusse ja imetajad vahetavad suvise karva tiheda talvekasuka vastu. Sügise saabumine toob kaasa ka lindude rände tippaja: mitmed putukatest toituvad liigid rändavad Eestist ära septembri alguseks, samal ajal kui haned, kured ja veelinnud kogunevad enne teeleasumist siinsetele rabadele ja rannikule.
Rahvakultuur ja traditsioonid sügise vastuvõtmisel Eestis
Rahvakalendris seostus sügise kättejõudmine ennekõike viljalõikuse lõpu ja põllumajandusaasta kokkuvõtetega. Kuigi pööripäeva pandi looduses tähele, koondusid sügiskombed konkreetsete pühade ümber. Tähtsaim neist oli 29. septembril peetav mihklipäev, mis märkis suve lõppemist ja sügiseste tegemiste joone alla tõmbamist.
Mihklipäevaks tuli välitööd ära lõpetada, teravili aita paigutada ja karjatamisega ühele poole saada. Pööripäeva ja selle ümbruse ilmast tuletati tulevikku: arvati, et tol perioodil valitsev tuulesuund ja külmakraadid määravad saabuva talve karmuse ning lumehulga.
Nüüdisaegses Eestis kannab sügise tulek ka ametlikumat kultuurilist rolli. Astronoomilise sügise saabumisel antakse Narva linnale üle sügispealinna austav nimetus ning linna täidab mitmekesine kultuurikava, näitused ja etendused, mis seovad pööripäeva tänapäeva ühiskonnaga.