Rahvusvaheline solidaarsuse päev 2027
Solidaarsuse rahvusvaheline päev juhib tähelepanu tõsiasjale, et kriiside lahendamine ning ülemaailmse ebavõrdsuse kaotamine vajab riikide, kohalike kogukondade ja kodanike ühist tegutsemist. ÜRO toel loodud tähtpäev toetub inimõiguste austamisele, jagatud vastutusele ja ühiskondlikule õiglusele. Sellest artiklist saab teada, kuidas tähtpäev sündis, miks on solidaarsus vaesuse vähendamisel määrava tähtsusega ning mil viisil mõjutavad need väärtused igapäevast elu ja globaalset poliitikat.
Millal on rahvusvaheline solidaarsuse päev 2027?
Rahvusvaheline solidaarsuse päev on eri aastatel samal kuupäeval - 20. detsembril.
2027. aastal on rahvusvaheline solidaarsuse päev esmaspäeval, 20.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Solidaarsuspäeva tagamaad ning ÜRO algatuse algus
Solidaarsuspäeva läteteks sai sajandivahetus, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tõstis solidaarsuse 21. sajandi rahvusvahelise korra kesksete väärtuste hulka. 2000. aastal heaks kiidetud aastatuhande deklaratsioonis märgiti, et üleilmsed probleemid eeldavad koormiste ja hüvede õiglast jagamist vastavalt iga osapoole võimalustele. Kannatavatele ja haavatavatele ühiskondadele peavad tuge pakkuma just need, kellel on selleks piisavalt ressursse ja võimekust.
2005. aasta lõpus vastu võetud resolutsiooniga 60/209 kuulutas ÜRO Peaassamblee 20. detsembri rahvusvaheliseks solidaarsuse päevaks. Sellele eelnes samal aastal toimunud ülemaailmne tippkohtumine, kus leiti, et vaesuse vähendamiseks ja sotsiaalsete arengukavade toetamiseks on tarvis lisajõupingutusi. Päeva tähistamine seoti peaasjalikult Maailma Solidaarsusfondiga, mille Peaassamblee oli ellu kutsunud 2002. aastal selleks, et leevendada arengumaades äärmuslikku vaesust ja toetada inimarengut.
Kuidas solidaarsus toetab vaesuse leevendamist ja säästvat arengut
Solidaarsus rahvusvahelistes suhetes ei seisne ainult kaastundlikkuses, vaid kohustuses toetada püsivaid ühiskondlikke muudatusi. 2015. aastal vastu võetud ÜRO tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärgid rõhutavad äärmusliku vaesuse likvideerimist, toidujulgeoleku tagamist ning kõigile ligipääsetavat tervishoidu ja haridust. Nende ambitsioonikate sihtide saavutamine on mõeldamatu ilma tõelise koostööta arenenud riikide ja arengumaade vahel.
Riikidevaheline ja riigisisene majanduslik ebavõrdsus viib konfliktideni, pidurdab arengut ning tekitab laialdast sotsiaalset ebakindlust. Solidaarsuspäeva sõnumiks on globaalsete kaubandus- ning finantssuhete kaasajastamine, et takistada rikkuste koondumist üksnes privilegeeritud keskustesse ning tagada ressursside õiglasem jaotamine ja arenguabi otsene jõudmine enim abi vajavate rühmadeni.
Jagatud vastutus ja üleilmsed väljakutsed muutuvas maailmas
Omavahel põimunud kaasaegses maailmas ületavad suuremad vapustused paratamatult riigipiire. Seda tõendavad selgelt kliimaprobleemid, globaalsed epideemiad, relvakonfliktid ning pagulaskriisid, näidates isolatsiooni otsimise poliitika lühinägelikkust. Kliimamuutuste karmimad tagajärjed – elupaikade hävimine, põuaperioodid ja üleujutused – tabavad tihti just maid, kelle osalus üleilmses saastamises on olnud pea olematu. Nõnda seostub solidaarsus vahetult kliimaõiglusega, nõudes võimekamatelt ja saastavamatelt riikidelt haavatavate piirkondade igakülgset toetamist.
Ebavõrdsust vaktsiinide ja ravimite jaotamisel näitas reljeefselt ka lähimineviku üleilmne tervisekriis. Solidaarsuspäeva põhisõnum on, et maailma julgeolek ja heaolu on seotud: seni, kuni kusagil püsivad lahendamata kriisid, ei saa keegi tunda lõplikku turvalisust. Mitmepoolne partnerlus, oskusteabe jagamine ning hästi koordineeritud humanitaartegevus on asendamatud mehhanismid kriiside ohjeldamisel ja kahjude minimeerimisel.
Kohalik solidaarsus ja üksikisiku tegude tähendus
Ehkki rahvusvahelise solidaarsuse päeva arutelud puudutavad peamiselt diplomaatiat ja globaalseid kokkuleppeid, saab ehtne solidaarsus alguse kogukondadest. Tugev ühiskond toetub inimeste oskusele märgata hädasolijaid, vabatahtlikule panustamisele ja hukkamõistule tõrjutuse suhtes. Kodanikuühiskonna rühmad, heategevusorganisatsioonid ja kohalikud seltsid on enamasti esimesed, kes tõttavad appi kriitilises seisus olevatele inimestele.
Oma igapäevaste ostuotsustega saab iga kodanik solidaarsust reaalselt toetada. Õiglase kaubanduse märgistust kandvaid kaupu ostes toetatakse arenguriikide talunike ning tööliste õiglast tasustamist ja inimväärset töökeskkonda. Samuti väljendub solidaarsus kohalike abivajajate aitamises, vähemuste ühiskonda kaasamises ning eri kultuuride ja sotsiaalsete rühmade dialoogi toetamises, mis rajab teed võrdsemale ja hoolivamale ühiskonnale.