Rollapäev 2027
Igal aastal 18. augustil peetav rollapäev kuulub Setomaa rikkaliku pärimuse hulka, kandes endas varakristlike märtrite Florose ja Laurose mälestust. Tuntud eelkõige hobusepühana, oli see päev pühendatud loomade hoidmisele ja kostitamisele, millele lisandusid rukkikülvi ettevalmistused ning vilja pühitsemine pühakojas. Sellest kirjutisest leiab põhjaliku ülevaate rollapäeva kujunemisloost, traditsioonilistest toimingutest ja ühisest peopidamisest kirmasel.
Millal on rollapäev 2027?
Rollapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 18. augustil.
2027. aastal on rollapäev kolmapäeval, 18.08.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Pühakutraditsioon ning rahvapärase nime juured
Päeva rahvalik nimi – olgu rollapäev, frolapäev või hrolapäiv – on tuletatud pühade märtrite Florose ja Laurose nimedest. Pärimus märgib neid teise sajandi Ilüürias elanud kiviraiduritest vendadena, kelle märtersurm ja usutruudus tegid neist idakiriku silmapaistvad pühamehed. Idakiriku tavad omistasid neile aja jooksul hobuste ja kariloomade taevase kaitsja rolli.
Setomaa kultuurilises olemuses leidsid kiriklik õpetus ja talupoeglik elukorraldus harmoonilise ühisosa. Võõrapärase kõlaga kreeka nimed kohandati kohalikku kõnepruuki ning kiriklikust tähtpäevast sai maatööde ja aastaaegade vaheldumist märkiv omainimeste püha.
Hobusepäeva kombed ja range puhkusenõue
Florose ja Laurose seostamine hobuste heaoluga tegi rollapäevast eelkõige hobusepüha. Sel päeval anti talu tähtsamale veoloomale vaba päev igasugusest koormusest. Hobustega töötamine – olgu selleks põllukünd, vankrisõit või muu ränk talutöö – oli range keelu all. Pärimus hoiatas, et töökeelu eiraja riskib looma tervise, vigastuste või suisa surmaga.
Looma ei jäetud aga lihtsalt koplisse seisma, vaid teda ümbritseti erilise tähelepanuga. Hobust kostitati leiva, soola ja puhta viljaga, tema kere puhastati harjaga ning lakk seati kauniks. Levinud oli ka hobuste viimine jõkke või järve ujuma, sest uskumuse järgi karastas jaekas vesi looma ihu ning andis jõudu. See oli väljapeetud austusavaldus loomale, kes oli aidanud suvised heina- ja põllutööd lõpule viia.
Külviseemne viimine kirikusse ja sügise ootus
Augustikuu teine pool märgib maamajapidamises aega, mil suvised koristustööd hakkavad segunema uue saagiaasta alustamisega. Rollapäev langes täpselt kokku talirukki külvi algusega, mis andis tähtpäevale tugeva rukkiviljaga seotud pitseri.
Vanade tavade kohaselt viidi rollapäeva teenistusele kaasa rukkiseemet kas vaka või riidest kotiga, et vaimulik seda õnnistaks. Pühakojast toodud terad segati kodus põllule mineva seemneviljaga. Usuti, et pühitsemine kaitseb tärkavat vilja karmi talve ja viljaikalduste eest ning kindlustab majapidamisele hea leivaõnne.
Külaelu tippsündmus: rollapäeva kirmas
Rollapäeva tähistamise lahutamatu osa oli kirmas – hoogne külasimman, mis järgnes kirikupühale. Pärast liturgia ja palvuste lõppu siirdus rahvas kirikuaeda või spetsiaalsele kirmaseplatsile, kuhu tuldi kokku nii koduümbrusest kui ka kaugematest küladest.
See oli oluline sotsiaalne sündmus, kus uuendati suhteid sugulaste ja tuttavatega, kõlas seto leelo ning keerutati tantsu pillimängu saatel. Enne sügiseste rehepeksude ja põllutööde kurnavat perioodi võimaldas rollapäeva kirmas kogukonnal ühiselt aega veeta, suve lõppu tähistada ning ühtekuuluvustunnet tugevdada.