Riigieksamid 2027
Riigieksamid on üleriigiline mõõdik, millega tehakse kokkuvõte gümnaasiumiastmes omandatud teadmistest ja oskustest. Nende tulemused on keskhariduse lõputunnistuse lahutamatu osa ning määravad suuresti edasised haridusvalikud kõrgkoolides. Käesolev juhend käsitleb kohustuslikke aineid, eksamikorralduse praktilisi aspekte ja tulemuste vaidlustamise korda.
Riigieksamid 2027. aastal
| Algus | Lõpp | Nimetus | Kommentaar |
|---|---|---|---|
kirjalik | |||
kirjalik | |||
suuline | |||
inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel | kirjalik | ||
inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel | suuline | ||
kirjalik | |||
kirjalik | |||
B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena - lisaeksam | kirjalik | ||
B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena - lisaeksam | suuline | ||
inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel - lisaeksam | kirjalik | ||
inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel - lisaeksam | suuline | ||
kirjalik |
Riigieksamite roll keskhariduse omandamisel ning kõrgkooli astumisel
Koolitee lõpetamiseks gümnaasiumis on kohustuslik teha kolm riigieksamit: eesti keel (muukeelsetele eesti keel teise keelena), matemaatika ja võõrkeel. Nendele lisanduvad veel kaks olulist nõuet: koolieksam ning gümnaasiumi vältel läbi viidud uurimis- või praktiline töö.
Kogu süsteem tugineb standardiseeritud ja objektiivsele hindamisele sajapunktisel skaalal, tagades haridustulemuste riikliku võrreldavuse. Eksam loetakse sooritatuks minimaalselt 1 punktiga sajast, mis tagab kooli lõpetamise õiguse, kuid edasiõppimisel kehtestavad kõrgkoolid reeglina tunduvalt kõrgemaid piirmäärasid või võtavad punktid pingerea aluseks.
Riigieksam eesti keeles ja eesti keeles teise keelena
Eesti keele riigieksamil kontrollitakse teksti analüüsimise vilumust, funktsionaalset lugemist ning arutlusoskust kirjalikus vormis. Eksamitöö hõlmab tekstipõhiseid ülesandeid eri žanrite tõlgendamiseks ning argumenteeritud kirjandit. Kirjand nõuab suutlikkust arutleda laiematel teemadel, toetuda ühiskondlikele, kultuurilistele või teaduslikele faktidele ning kirjutada keeleliselt laitmatult.
Eesti keel teise keelena riigieksam on suunatud mitte-eesti emakeelega või vene õppekeelega koolide õpilastele ning on ühildatud B2-taseme katsena. Hinnatakse kõiki keelelisi osaoskusi – kuulamist, lugemist, kirjutamist ja rääkimist – nii kirjalikus kui suulises etapis. Kui sooritaja teenib vähemalt 60% punktidest, antakse talle ametlik B2-taseme keeleoskustunnistus, mida aktsepteeritakse nii tööturul kui ka kodakondsuse taotlemise menetluses.
Matemaatika riigieksami ainekavad: lai ja kitsas suund
Matemaatika riigieksam jaguneb kaheks ainekavaks: kitsaks ja laiaks. Kitsa suuna eksam keskendub peamiste reeglite rakendamisele igapäevastes olukordades, samas kui lai suund eeldab süsteemset ja süvendatud arusaamist sellistest valdkondadest nagu vektorid, trigonomeetria, matemaatiline analüüs ja stereomeetria.
Riigieksami vormi valimisel ei ole määrav, kumba ainekava õpilane klassiruumis läbis – otsus on vaba. Küll aga on see otsus määrava tähtsusega edasiõppimisel, sest reaal-, tehnika-, IT- ja majandusvaldkonna erialadel nõutakse ülikoolides enamasti laia matemaatika tulemust või korrutatakse kitsa eksami punktid läbi vähendava koefitsiendiga.
Võõrkeele riigieksam ja tunnustatud rahvusvahelised keeleeksamid
Võõrkeele riigieksamit viiakse riiklikult läbi inglise keeles, selgitades välja sooritaja vastavuse B1- või B2-tasemele. Eksamil pannakse proovile kuulamine, lugemine, kirjutamine ning suuline suhtlus, mille põhjal antakse hinnang keeleoskuse tasemele.
Riiklikku eksamit ei pea aga sooritama juhul, kui gümnaasiumilõpetajal on ette näidata rahvusvaheliselt kehtiv keeletõend vähemalt B1- või B2-tasemel inglise, prantsuse, saksa või vene keeles. Sobiva rahvusvahelise testi (näiteks DELF, Cambridge English või Goethe-Zertifikat) läbimisel arvestatakse võõrkeele riigieksami sooritus täies mahus täidetuks riiklikku eksamitööd tegemata.
Riigieksamite läbiviimine, lisaeksamite kord ja tulemuste apelleerimine
Riigieksamite süsteemi koordineerib Haridus- ja Noorteamet, viies eksameid läbi igal kevadel, aprillist juunini vältaval perioodil. Eksamitööde anonüümsuse tagamiseks tööd kodeeritakse ning neid kontrollivad riiklikult kinnitatud komisjonid spetsiaalsete hindamisjuhendite alusel.
Kui abiturient ei saa haiguse või muu arvestatava põhjuse tõttu eksamil osaleda, võimaldatakse talle taotluse alusel lisaeksam paari nädala jooksul pärast põhiaega. Tulemused avaldatakse ametlikus eksamite infosüsteemis ja tunnistus väljastatakse riigiportaali eesti.ee kaudu. Eksaminandil, kes kahtleb hindamise objektiivsuses, on õigus oma lahendustega tutvuda ja esitada apellatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumile.