Rahvusvahelise naistepäeva ajalooline taust, tavad ja tänane sisu 2027
8. märtsil peetav naistepäev tähistab nii naiste saavutuste tunnustamist majandus- ja kultuurielus kui ka meenutust pikaajalisest teest põhivabaduste tagamisel. Alguse sai see tähtpäev eelmise sajandi algupoolel, mil naistöölised tõstsid häält võrdse tasustamise, lühema tööpäeva ja hääleõiguse eest. Siinne kirjutis käsitleb naistepäeva ajaloolist tausta, selle kombestiku kujunemist Eestis, rahvusvahelisi tähistamisviise ja tänapäevaseid küsimusi, mis hoiavad seda tähtpäeva jätkuvalt elavana.
Millal on rahvusvaheline naistepäev 2027?
Rahvusvaheline naistepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 8. märtsil.
2027. aastal on rahvusvaheline naistepäev esmaspäeval, 08.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päevrahvakalender |
Kuidas naistepäev alguse sai: ajalugu ja kujunemistee
Tööstuspöörde edasitung, linnastumine ja 20. sajandi alguse ühiskondlikud käärimised Euroopas ja Põhja-Ameerikas panid aluse rahvusvahelise naistepäeva tekkele. Suurlinnade vabrikutes, eriti tekstiilitööstuses, teenisid leiba kümned tuhanded naised, kes pidid taluma viletsaid tingimusi ja pikka tööpäeva väikese tasu eest, omamata ühtlasi hääleõigust. Suureks teetähiseks sai 1908. aasta protestimarss New Yorgis, kus tuhanded naistöölised nõudsid häälekalt valimisõigust, tööaja lühendamist ja väärikamat palka. Juba aasta hiljem peeti USA-s esimest korda riiklikku naistepäeva.
Ettepaneku anda naistepäevale rahvusvaheline mõõde esitas Clara Zetkin, Saksa sotsiaaldemokraat ja tuntud naisõiguslane, 1910. aastal Kopenhaagenis kogunenud sotsialistlike naiste konverentsil. Eesmärgiks seati ülemaailmse solidaarsuspäeva loomine naiste valimisõiguse edendamiseks. Algatus leidis kiiresti toetust ning esimesed rahvusvahelised kogunemised toimusid juba 1911. aastal sellistes Euroopa riikides nagu Saksamaa, Austria, Šveits ja Taani.
Naistepäeva seostumine 8. märtsiga tuleneb peamiselt 1917. aasta ajaloosündmustest Venemaal. Just sel kuupäeval – vana kalendri järgi 23. veebruaril – algatasid Petrogradi tekstiilitöölised ja teised naised leiva- ning rahunõudega streigi, mis kasvas üleüldiseks ülestõusuks ja lõppes tsaaririigi kokkuvarisemisega. Rahvusvahelise organisatsiooni tasemel sai päev ametliku heakskiidu 1975. aastal ÜRO naisteaasta raames, millele järgnes 1977. aastal ÜRO Peaassamblee resolutsioon, mis ärgitas liikmesmaid pühendama ühe päeva aastas naiste õigustele ja ülemaailmsele rahule.
Eesti naistepäevatraditsioonid ja nende muutumine ajas
Naistepäeva retseptsioon ja roll Eestis on aastakümnete jooksul teinud läbi märgatavaid nihkeid koos ühiskonnas aset leidnud murrangutega. Nõukogude okupatsiooni perioodil tehti 8. märtsist tugeva ideoloogilise värvinguga riigipüha, mis 1965. aastast muudeti töövabaks päevaks. Esialgne poliitiline ja võrdõiguslikkust taotlev vaim taandus ajapikku kombe ees kinkida naistele šampanjat, šokolaadi ja lilli nii töö juures kui ka perekeskis. Asutustes korraldati tähtpäeva auks koosviibimisi, kus levinuimateks lillesümboliteks kujunesid punased nelgid ja värsked tulbid.
Taasiseseisvunud Eestis vaadati naistepäevale esialgu kahetiste tunnetega, kuna seda peeti suuresti nõukogude korra pärandiks ja pealesunnitud tähistamiseks. Päevalt võeti vaba päeva staatus ning see ei kuulunud enam riiklike pühade hulka. Inimeste seas ja töökohal kestis komme aga katkematult edasi: lillede viimist võeti lihtsalt kena tähelepanuna ning kevadise tervitusena. Aastal 2004 taastas Riigikogu naistepäeva staatuse riikliku tähtpäevana, jättes selle tavapäraseks tööpäevaks.
Praeguses Eestis mahuvad kõrvuti kaks lähenemist: südamlik harjumus kinkida naiskolleegidele ja pereliikmetele lilli ning väljendada austust, samuti kasvav huvi arutada soorollide, tööalaste võimaluste ja naiste turvalisuse küsimusi.
Naistepäeva rahvusvahelised traditsioonid ja tavad
Maailma eri nurkades võib naistepäev olla nii pidulik perekeskne tähtpäev kui ka võitluslik meeleavalduste aeg. Mitmel pool Ida-Euroopas, Aafrikas ja Kesk-Aasias on see ametlik riigipüha, mil ollakse tööst vaba. Hiinas lubavad seadused võimaldada naissoost töötajatele lühemat tööpäeva, mida kasutatakse enamasti seltsieluks või pere seltsis puhkamiseks.
Itaalias seostub naistepäev vältimatult kollase mimoosiga (la mimosa), mida mehed kingivad naistele ning naised omavahel ühtehoidmise kinnituseks. Tava juured viivad Rooma linna vahetusse sõjajärgsesse aega, kus mimoosi kasuks otsustati selle kättesaadava hinna ja hea kevadise kestvuse pärast.
Naistepäevast on viimastel aastakümnetel saanud suurte protestiaktsioonide päev nii Ladina-Ameerikas kui ka Lääne-Euroopas, eeskätt Hispaanias. Sadade tuhandete osalejatega meeleavaldustel seatakse fookusesse soolise vägivalla vastane võitlus, reproduktiivsete õiguste tagamine ja naiste majandusliku sõltumatuse kindlustamine. Päeva tähistatakse sageli ka tööseisakute ning kultuuriüritustega, mis teadvustavad naisautorite ja -teadlaste rolli.
Sooline võrdõiguslikkus ja tänapäeva ühiskondlikud teemad
Rahvusvaheline naistepäev on kujunenud arutelukohaks tänapäeva ühiskonna struktuursete kitsaskohtade üle. Eriti teravalt tõuseb esile sooline palgalõhe, mis mõõdab meeste ja naiste keskmise tunnitasu ebavõrdsust. Vaatamata sellele, et naiste haritus on mitmes riigis meestest kõrgem, püsib vahe edasi valdkondliku segregatsiooni, ebavõrdselt jaotunud pereliikmete hooldamise ning naiste vähese tippjuhtide hulka jõudmise tõttu.
Kesksel kohal on diskussioon tasustamata hooldustööst, mida teevad suures osas just naised. Kodused toimetused, lastekasvatamine ning eakate omaste eest hoolitsemine kärbivad naiste karjäärialaseid väljavaateid, vähendavad sissetulekuid ja mõjutavad seeläbi pensioni väljavaateid. Naistepäeval tõusevad üha enam esile teemad paindlikust tööajast, peresõbralikest lahendustest ja vanemahüvitiste mudelitest, mis aitaksid koormust vanemate vahel ühtlasemalt jaotada.
Peale majanduslike kitsaskohtade käsitleb nüüdisaegne naistepäev naiste esindatust teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika vallas ning kaasarääkimist riigijuhtimises. Rahvusvaheline tähelepanu lähisuhtevägivalla tõkestamisele ja ohvriabile näitab ilmekalt, et naistepäeva algne taotlus pakkuda naistele võrdseid õigusi, turvalisust ja väärikust on jätkuvalt täiel määral aktuaalne ja tarvilik.