Pendipäev 2027
Pendipäev tähistab üht unustatud peatükki Eesti rahvapärimuses, mis hääbus argielust ligi sajand ja pool tagasi. See oli aeg, mil usuti usside ja teiste loodusjõudude tärkamist. Erilised pärimuslikud kombed ja uskumused aitasid meie esivanematel hoida sidet looduse rütmidega ning tähistada kevade saabumist.
Millal on pendipäev 2027?
Pendipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 21. märtsil.
2027. aastal on pendipäev pühapäeval, 21.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Lähemalt unustuse hõlma vajunud pendipäevast
Pendipäev esindab eesti rahvakalendris unustatud pärimust, mis põimib omavahel unikaalsel viisil iidse loodususkumuse ja kristliku ajaloo. Seda päeva peeti vanasti piiriks, mil loodus lõplikult ärkas ning ussid hakkasid maa seest välja pugema. Sellest tulenevalt kehtisid ranged käitumisreeglid: metsast ei tohtinud koju tuua puid ja kõiksugused terariistadega tehtavad tööd jäeti katki, et mitte häirida maa-aluseid jõude. Samuti usuti, et sel päeval hakkasid kalad liikuma madalamasse vette, pöörates oma pead kalda suunas. Tähtpäeva algupära on aga seotud lääne kloostrielu rajaja, püha Benediktuse Nursiast nimega. Benediktus, kes rajas ajaloolise Monte Cassino kloostri, oli tuntud oma pühendumuse, sügava kaastunde ning hariduse edendamise poolest Euroopas. Tema mälestuspäev kinnistus ka siinsesse kultuuri, kuid pärast 16. sajandi usupuhastust ehk reformatsiooni hakkas selle tähistamine kiiresti hääbuma. Tänaseks on pendipäevast jäänud vaid põnevad pärimuslood, mis kirjeldavad meie esivanemate tihedat suhet looduse ja kirikuaastaga.
Pendipäeva ajalugu ja hääbumine Eestis
Vaadates pendipäeva ajaloolist tausta Eestis, näeme, kuidas see oli kuni 19. sajandi lõpuni tihedalt seotud kohalike traditsioonide ja iidsete loodususklikke kommetega, mis on nüüdseks kahjuks unustatud. Selle päeva keskne tähendus keerles usside ärkamise ümber, mida peeti märgiks sellest, et loodusvaimud ja metsloomad hakkavad talveunest virguma. See oli taimede ja kogu eluslooduse jaoks murranguline aeg, mil algas kiire uuenemine ja elavnemine. Rahvapärimuse kohaselt oli pendipäeval keelatud metsast puid tuua, sest usuti, et selline tegevus tõmbab majapidamisele ligi õnnetust ja halba õnne. Samuti leidub vanades allikates hoiatusi terariistadega töötamise eest, mida peeti ohtlikuks nii inimesele kui ka tulevasele viljaõnnele. Läbi selliste kommete omandasid esivanemad väärtuslikke teadmisi looduse toimimisest, mis aitas neil tagada igapäevast elatist ja arendada sügavat austust ümbritseva maailma vastu. Kuigi pendipäev kadus aja jooksul järk-järgult meie igapäevasest rahvakalendrist, on selle pärand tallel kirjalikes pärimuskogudes ja rikastab jätkuvalt meie kultuuriloolist mälu.