Patrikupäev 2027
Iirimaa tähtsaim püha, patrikupäev, on ajapikku saanud osaks rahvusvahelisest kultuurikalendrist, ulatudes kaugele oma algsest kodusaarest. Päev seob ühtseks tervikuks varajase kristluse pärandi, keldi identiteedi ning hoogsad tänapäevased tavad. Ülevaade tutvustab pühaku tegelikku elukäiku, laialt levinud legende ning teekonda, kuidas iiri muusika ja pubikultuur tõid selle peo Eestisse.
Millal on patrikupäev 2027?
Patrikupäev on eri aastatel samal kuupäeval - 17. märtsil.
2027. aastal on patrikupäev kolmapäeval, 17.03.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalenderrahvusvaheline päev |
Püha Patricku elutee ja mälestuspäeva tekkimine
Püha Patrick elas viiendal sajandil ja on läinud ajalukku kui Iirimaa ristiusustaja ning kaitsepühak. Hoolimata oma rollist Iiri ajaloos oli ta pärit hoopis Rooma Britannia piirkonnast ja kasvas üles heal järjel peres. Kuueteistkümneselt röövisid Patricku aga iiri mereröövlid, kes viisid ta Iirimaale orjaks. Aastatepikkune kurnav töö lambakarjusena viis ta sügava kristliku äratundmiseni, millest sai tema elu keskne tugipunkt.
Kui Patrick oli kuus aastat vangis viibinud, suutis ta põgeneda ning jõudis tagasi koju. Seal pühendus ta vaimulikuks õppimisele, kuni nägi nägemust, milles Iirimaa inimesed palusid teda naasta. Patrick saabuski saarele tagasi piiskopi ametis ning kulutas oma elutöö kohalike klannide ja pealike ristimisele. Teda mäletatakse osava ja vägivallatu misjonitöö poolest, sest ta oskas sobitada ristiusku iidse keldi kultuuripärandiga. Pühaku surmapäevaks loetakse pärimuses 17. märtsi, millest sai püsiv tähis kirikukalendrites.
Ristikhein, maod ja roheline: patrikupäeva sümbolikeel
Kõige äratuntavam patrikupäeva sümbol on kolme haruga ristikhein ehk shamrock. Legend räägib, et Patrick leidis sellest lihtsast taimest suurepärase võrdkuju, mille abil teha paganlikele iirlastele arusaadavaks Püha Kolmainsus – Isa, Poeg ja Püha Vaim kolme lehena ühel varrel. Tänaseks on ristikheinast saanud Iirimaa ülemaailmselt tuntud mitteametlik vapitaim, mida kinnitatakse patrikupäeval reväärile või kantakse riietel.
Laialt teatakse ka juttu sellest, kuidas Patrick peletas Iirimaalt välja kõik seal elanud maod. Kuna loodusteaduslikult on tõestatud, et pärast viimast jääaega pole Iirimaal madusid elanud, tõlgendavad uurijad seda pärimust sümbolina: madude minemasaatmine väljendab druiidide usundi ning paganlike traditsioonide taandumist ristiusu ees.
Tähtpäeva lahutamatuks kaaslaseks on roheline värvus. Algupäraselt oli Patricku mälestamisega seotud helesinine värv, kuid 18. ja 19. sajandi jooksul tõusis esiplaanile roheline, seostatuna nii ristikheina kui ka Iirimaa lopsakast rohelusest tuleneva hüüdnimega Smaragdsaar. Rohelise riietusega kaasneb ka uskumus, mille kohaselt aitab see varjuda tülikate leprechaunide ehk härjapõlvlaste pilgu eest. Just sellest mõttest on tekkinud mänguline komme näpistada tuttavaid, kes on unustanud end sel päeval rohelisega ehtida.
Kirikupüha muutumine globaalseks festivaliks
Tänaste kärarikaste pidustuste ja paraadide taustal oli patrikupäev Iirimaal pikka aega eelkõige tagasihoidlik usupüha. Kuna see päev langeb suure paastu sisse, oli tavaks osaleda hommikusel missal, kusjuures paastumisest lubati tagasi tõmbuda vaid ühel pärastlõunal. Veel 20. sajandi esimeses pooles nõudsid kohalikud seadused, et Iirimaa pubid hoiaksid 17. märtsil uksed kindlalt lukus.
Suurejoonelise karnevaliliku tähistamise tõukejõuks sai iiri diasporaa, eelkõige Ühendriikides. Varasemad teadaolevad patrikupäeva paraadid ei saanud algust Dublinis, vaid leidsid aset 18. sajandi Põhja-Ameerikas, kus neid vedasid Bostonis ja New Yorgis teeninud iiri sõdurid. Kodust kaugel olles tähistas see võimalust hoida elus oma kultuurilist identiteeti ja solidaarsust. Iirimaal endal võeti selline ilmalik ja avalik tähistamislaad omaks 20. sajandi teises pooles.
Tänapäevaks on patrikupäevast kujunenud ülemaailmne sündmus, kus paljud paigad roheliseks muutuvad. Märgilisim traditsioon on Chicago jõe toonimine erkroheliseks spetsiaalselt valmistatud keskkonnasõbraliku seguga. Rohelises valgussäras säravad sel päeval ka maailmakuulsad rajatised alates Sydney ooperimajast kuni Pariisi Eiffeli tornini.
Patrikupäeva kombed ja kanda kinnitamine Eestis
Teadlikum patrikupäeva märkimine algas Eestis 1980. aastatel. Tollel ajajärgul levis linnades, iseäranis tudengite ja pärimusmuusikute seas, tõeline iiri kultuuri ja muusika tõusulaine. Iiri viisid ja tantsumuusika võitsid kiirelt siinsete kuulajate poolehoiu ning lõid eeldused tähtpäeva laiemaks vastuvõtuks.
Uue hoo sai tähistamine 1990. aastatel, mil Eestis asutati esimesed iiri pubid. Need kohad kujunesid Tallinnas, Tartus ning teisteski linnades patrikupäeva südameks, kus austati iiri kultuuri elava muusika ja tantsuga. Ühtlasi kinnistus harjumus tähistada päeva õllejoomisega, seades esikohale Iirimaalt pärinevad õlled, nagu tumedad stoudid ja punased ale-tüüpi joogid.
Tänaseks on patrikupäev Eestis meeleolukas varakevadine sündmus. Peolistel on tavaks riietuda rohelisse ja kanda ristikheinalehe märke, sest teadupoolest ootab neid õnn ning kaaskodanikel pole siis luba neid näpistada. Püha on võetud omaks seltskondliku ja elurõõmsa tähtpäevana, mis toob argipäeva vaheldust ja head iiri meeleolu ilma vaimuliku tagapõhjata.