Pärtlipäev 2027
Pärtlipäeva peetakse rahvapärimuses sügise alguse tähiseks, mil lõikus- ja külvipüha tavad tõid kaasa olulisi muudatusi talutöödes. Kui humalad ja linad said koristatud, kehtestati uutele külvitöödele piirangud. See oli aeg, mil rahvas pööras pilgu loodusele, et esimeste sügisilmade ja märkide järgi tulevikku ennustada ning austada vanu kombeid.
Millal on pärtlipäev
Pärtlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. augustil.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Pärtlipäev: kombed, uskumused ja keelud
Sügise saabumist tähistav pärtlipäev koondas endasse rikkaliku valiku traditsioone ja praktilisi talutöid. Kuna tegemist oli olulise pühaga, oli igasugune külvamine keelatud, et tagada saagi puhtus ja vältida selle riknemist. Lõpule viidi nii humalakoristus kui ka Lääne-Eesti linakitkumine. Sümbolina on jäänud kõlama Pärtli tegevus kapsaaias – usuti, et just sel päeval hakkavad kapsapead pead keerama ehk tihenema. Rannikualadel ja saartel oli see päev pühendatud lammaste niitmisele ja sokkude tapmisele. Loodus pakkus samal ajal heldelt oma ande: algas ametlik meevõtt ning metsadesse tekkisid esimesed seened ja pähklid. Kariloomadele varuti lehiseid. Ilmamärgid, eriti Ida-Eestis tuntud pärtliraju, olid olulised edasise sügise prognoosimiseks. Pärtlipäev märkis ka hetke, mil hallad muutusid sagedaseks ja pääsukesed jätsid kodumaaga hüvasti. Ettevõtlikumad inimesed kasutasid seda päeva laadamüra nautimiseks ja kosjaasjade ajamiseks.
Rahvakalendri lõikuspüha ja sügise märgid
Rahvakalendri kohaselt on pärtlipäev sügise kuulutaja, mil loodus ja taluelu võtavad uue suuna. Selle päevaga kaasnesid hirmutavad uskumused neile, kes külvikeeldu eirasid – saagi saatus oli siis tume. Humala- ja linatööd pidid selleks ajaks tehtud saama, et teha ruumi uutele sügistöödele. Kapsaaedades toimus oluline areng, kus kapsapead hakkasid end n-ö kinni keerama ja valmima. Lääne-Eestis ning saartel tähistas see päev olulist verstaposti lamba- ja sokumajanduses. Magus meevõtu aeg pakkus vaheldust ja rõõmu nii suurtele kui väikestele. Samuti usuti, et pärtlipäeval "külvab taevas" esimesed korralikud seened, andes märku seeneaja algusest. Ida-Eesti traditsioonis jälgiti hoolega pärtliraju, et teada saada, millist ilma on oodata eelolevatel kuudel. Pääsukeste lend lõunasse märgistas suve pöördumatut lõppu. Pärtlipäev oli ka tuntud laadapäevana, kus rahvas kogunes, et pidutseda, kaupa teha ja nautida parimaid sügisande.