Pärtlipäev 2027
Pärtlipäev on eesti talupojakultuuris tuntud kui tähtis lõikuse ja külviga seotud tähtpäev. Sel ajal saadi ühele poole humalate korjamise ning linade kitkumisega. Kuna pärtlipäevaga kaasnesid üsna ranged töökeelud, pühenduti selle asemel tulevase sügise ja talve ilma ennustamisele, jälgides tähelepanelikult looduses toimuvaid muutusi.
Millal on pärtlipäev 2027?
Pärtlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. augustil.
2027. aastal on pärtlipäev teisipäeval, 24.08.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Pärtlipäeva tähistamine eesti rahvakalendris
Eesti rahvakultuuris sümboliseeris pärtlipäev suve lõppemist ja sügishooaja algust, olles ühtlasi oluline tähis põllumehe kalendris. Et hoida ära vilja riknemist ja vältida umbrohu levikut põllul, oli igasugune külvamine sel pühal rangelt keelatud. Töödest lõpetati kiiresti humalate korjamine ja Lääne-Eesti aladel tegeleti linakitkumisega. Ütlus, et „Pärtel keeratab kapsapäid“, tähendas kapsaste lõplikku küpsemist ja valmimist sügiseseks toidulauaks. Lääne-Eestis ja saartel seostati seda päeva lambaniitmise ja traditsioonilise sokutapmisega. Koos pärtlipäevaga sai alguse ka mesilastarude tühjendamine ehk meevõtt, samuti suunduti metsa seene- ja pähklisaaki koristama ning varuti lammastele söödaks lehtedega lehiseid. Ida-Eestis jälgiti pingsalt pärtliraju saabumist, sest selle tugevusest sõltus kogu sügise ilmateade. See oli murdepunkt, millest alates saabusid esimesed hallad ja pääsulinnud lahkusid lõunasse. Kõigele lisaks pakkus pärtlipäev ka sotsiaalset tegevust, olles tuntud kui kirev laadapäev ja soodne aeg kosjade sobitamiseks.
Kuidas pärtlipäev tõi sügise ja töökeelud?
Eesti rahvapärimuse kohaselt tähistab pärtlipäev murrangulist aega, mil suvi annab teed sügisele ja algavad ettevalmistused külmemateks kuudeks. Vilja riknemise vältimiseks kehtestatud dreaded külvikeelud olid kõigile talunikele kohustuslikud täita. Selleks ajaks lõpetati kiired tööd nagu humalakorjamine ja linade kitkumine, suunates tähelepanu järgmistele sügistöödele. Oluliseks märgiks oli kapsapeade valmimine ja nende „pööramine“, mida põllumehed hoolega jälgisid. Läänepoolsetes maakondades ja saartel oli pärtlipäev traditsiooniliselt pühendatud lammaste niitmisele ja sokkude tapmisele. Meevõtu algus sel perioodil tõi peredele rasketesse tööpäevadesse magusa ja piduliku vahepala. Rahvasuu teadis rääkida, et pärtlipäeval külvatakse taevast seeni, andes märku, et on aeg sammud seenevõsa poole seada. Ida-Eesti piirkonnas ennustati sügise ja talve tulekut pärtliraju järgi, mis andis aimu saabuvast ilmastikust. Pääsukeste parvlemine ja rändele minek kinnitas, et suvesoojus on lõplikult kadunud. Pärtlipäeva tähistamine ei piirdunud vaid töödega, vaid tõi kaasa ka suured laadad ja kogunemised, kus kaubeldi aiandussaaduste ja muu vajalikuga.