Pärtlipäev 2027
Pärtlipäeva tulekuga algas maarahva jaoks uus järk, kus suvised pingutused hakkasid kandma vilja ja algasid ettevalmistused külmadeks kuudeks. See lõikus- ja külvipüha seadis talutöödele selged piirid, nõudes austust viljakusjõudude vastu ning pakkudes samas võimalust mekkida värsket mett ja sokuliha. Järgnev artikkel heidab pilgu selle päeva tavadele, ilmaennustustele ja kogukondlikele traditsioonidele.
Millal on pärtlipäev 2027?
Pärtlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. augustil.
2027. aastal on pärtlipäev teisipäeval, 24.08.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Sügise künnis ja loodusmärgid
Selle tähtpäevaga seostati traditsiooniliselt sügise kättejõudmist, sest ilmad muutusid märgatavalt kargemaks ja looduse rütm aeglustus. Pääsukeste lahkumist peeti kindlaks märgiks, et suvi on möödas ja ees seisavad jahedad kuud. Pärtlipäevast alates hakkasid maad kimbutama ka sügishallad, mis tuletasid meelde saagi varjumise ja koristamise vajadust.
Idapoolsetes maakondades oodati pärtlipäeva paiku kindlat tormi – pärtliraju. Ilmamärkide vaatlemine oli ülimalt oluline, kuna pärtlipäeva ilmade järgi arvestati terve sügise kulgu ja ilmastikku. Samuti levis vana uskumus, et sel päeval külvab taevas seeni, mis andis märku seenehooaja avanemisest, ning ka pähklid said metsades ametlikult korjamiskõlblikuks.
Rukkiema päev ja rukkikülvi keelud
Eesti rahvapärimuses oli pärtlipäev 18. sajandil tuntud kui rukkiema, külviema ehk rohuema päev, olles tähtis lõikus- ja külvipüha. Kuna tegemist oli püha ajaga, kehtisid ranged piirangud maaharimisele: vili pidi olema külvatud kas enne või pärast seda kuupäeva. Pärtlipäeval endal ei tohtinud teragi mulda heita, et mitte viljaõnne rikkuda.
Vilja kaitsmiseks kehtestatud külvikeelu rikkumist peeti ohtlikuks teoks, mis tõi kaasa rukkisaagi riknemise või hävimise. Vanarahvas rääkis, et pärtlipäev külvab rohu vilja sekka, rikkudes tulevase põllu. Samuti oli see päev selgeks tähtajaks aiatöödele ja taimekasvatusele: humalad pidid olema korjatud ning lääne pool Eestis linapõllud kitkutud.
Pärtel keerab kapsapäid ja aiaviljad kosuvad
Eesti pärimuses personifitseeritud Pärtel – kelle nimi ja roll kapsapeade pöörajana sarnaneb saksa Bartholomeusele – asus pärtlipäeval kapsapäid keerama. See kuju sümboliseeris kapsa pealoomise haripunkti. Kuna kapsal oli maarahva toidulaual keskne koht ning talvine hapukapsas hoidis tervist ja andis vitamiine, väärtustati kapsast 19. sajandi kalendritavades võrdväärselt viljaga.
Pärtlipäevast algas traditsiooniliselt ka meevõtt, olles üks levinumaid tähtpäevi selle töö alustamiseks. Mesilaste peamine suvine toimetamine oli lõppemas ja tarud olid magusat mett täis. Korjatud värske mesi pakkus pärast rasket suvist tööperioodi suurt rõõmu ja leidis kohe koha toidulaual.
Karjakombed ja pärtlipäeva toidulaud
Viimase kolmesaja aasta jooksul väärtustati Lääne-Eestis ja saartel pärtlipäeva kui sügisest lambaniitmise aega ja viimast tähtaega soku veristamiseks. Nende tavadega käis kaasas rituaalne söömaaeg, mille keskseteks andideks olid valmistatud lambaliha või sokuliha koos värskelt võetud meega.
Loomade sööda eest hoolitsemisel oli pärtlipäeval oma kindel koht – nimelt oli siis kombeks lammastele lehiseid teha. Puuokstest murtud lehisetagavara kuivatati vilus ning sellest sai lammastele talvisel laudaajal oluline ja maitsev lisasööt. See aitas karjal kevadeni vastu pidada.
Augustikuu laadad ja kosjaskäigud
19. ja 20. sajandi vahetusel sai pärtlipäevast tuntud laadapäev, mida saatsid sageli külapeod ja koosviibimised. Põllupidajatel oli augustikuus juba võimalik müüa mitmesugust värsket aiakraami, mida linlased ja naabrid meeleldi ostsid. Rikkalik saagiaeg soodustas kauplemist ja tõi kokku laadalisi ligidalt ja kaugelt.
Lisaks laadamelule ja kauplemisele oli vanarahval kombeks pärtlipäeval kosjas käia. Saagi valmimine ja eesootav puhkeperiood soodustasid noorte paariminekuplaane, mistõttu oli kosjade sobitamine sellel päeval laialt levinud. Pärtlipäeval algatatud liidud viisid tihti sügiseste pulmideni.