Paavlipäev 2027
Paavlipäev ehk 25. jaanuar märkis meie esivanemate ajatajus talve selgroo murdumist, olles oluline teetähis toidu- ja loomasööda jagamisel. Kirikupühana on päev pühendatud apostel Pauluse ümberpööramisele, mis muutis varakristluse ajalugu. Käesolev artikkel selgitab pühaku eluloo tausta, paavlipäeva tähendust talvepoolitajana ning sellega kaasnenud ilmaendeid ja tööpiiranguid.
Millal on Paavlipäev 2027?
Paavlipäev on eri aastatel samal kuupäeval - 25. jaanuaril.
2027. aastal on Paavlipäev esmaspäeval, 25.01.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Pühaku usuline ärkamine ja kristlikud juured
Kirik tähistab 25. jaanuaril apostel Pauluse pöördumispäeva. Tema algne nimi oli Saulus ning tema sünnikohaks Tarsos. Enne oma elumuutust oli ta vankumatu kristlaste tagakiusaja, kes lõi kaasa varajase koguduse laialisaatmises ning oli osaline Stefanose kividega surnuksloopimises.
Murrang saabus teel Damaskusesse, kuhu Saulus rändas kristlasi taga kiusama ja kogudust hävitama. Teel olles lõi teda pimestav nähtus ja ta sai ilmutuse. Damaskusesse jõudnud pimeda mehe ravis terveks kristlane käte pealepanemise kaudu. See imeline tervenemine viis Sauluse ristimiseni ja nimevahetuseni Pauluseks, kellest sai kiriku tuline eestkõneleja. Tema elutee lõppes märtrisurmaga, kui keiser Nero käskis tal pea maha raiuda.
Talvepoolitaja roll ja toidumoona arvestus
Saartel ning paiguti Lääne- ja Harjumaal teati paavlipäeva veel 20. sajandi alguses, kuigi tegemist oli üldiselt vähetähistatud tähtpäevaga. Nimetatud piirkondades tähistas see päev selgelt talve keskpaika. Arusaam paavlipäevast kui talvepoolitajast ühendas eestlasi rootslaste, soomlaste ja sakslastega, kelle kalendritraditsioonis oli sellel päeval täpselt samasugune roll.
Talve keskpaiga reegel nägi ette, et paavlipäevaks peab majapidamises olema järel veel pool inimeste ja loomade toidust. Liiga kiiret varude kahanemist peeti ohtlikuks märgiks, sest kevade poole võis see kaasa tuua suure puuduse ning ohustada karja ellujäämist. Salvede ja lakapealsete kontrollimine andis selge signaali, kas sööki tuleb hakata senisest hoolikamalt jaotama.
Ilmastiku jälgimine ja suvise saagikuse ennustused
Paavlipäeva ilm oli talurahvale oluline tulevikumärk, mille järgi tehti kaugeleulatuvaid järeldusi suve ja lõikuse kohta. Päeva ilmast peegeldusid vastu eesootavad suveilmad. Kui päike kas või korraks pilve vahelt välja tuli või terve päeva paistis, oodati sellest päikselist ja sooja suveaega ning külluslikku saaki.
Kui aga paavlipäev möödus lumesajus või tuisus, tõlgendati seda äärmiselt ebasoodsa märgina. Sajune ilm viitas vihmasele suvele, mis ohustas põllu- ja heinatöid. Samuti usuti vanasti, et selline ilm toob suvel kaasa tõbede puhangu ja mitmesuguseid haigusi.
Tööpiirangud ja ennetusmaagilised toimingud
Töötegemises kehtisid paavlipäeval ranged piirangud, millest üleastumist seostati karjaõnne kadumisega. Eriti range tabu lasus villatöödel: keelatud oli ketramine, kudumine, villa kraasimine ja lammaste niitmine. Keelu eesmärk oli kaitsta lambaid tõbede eest ning vältida villasaagi riknemist.
Olulise keeluna ei tohtinud paavlipäeval toast pühkmeid õue viia, sest arvati, et sinna kohta tekib suvisel ajal rohkesti usse ja muid kahjulikke elukaid. Saartel oli paavlipäeval aga eriline roll ennetavas putukatõrjes – talveharja kombetalitustega püüti tagada, et majapidamine oleks suvel vaba kirpudest, kärbestest ja muudest nuhtlustest.