Orjuse kaotamise rahvusvaheline päev 2027
Kuigi juriidiliselt on orjus keelatud, tuletab detsembri alguses tähistatav orjuse kaotamise rahvusvaheline päev meelde, et vabaduse võtmine ja sundtöö elavad edasi uutes vormides. Teemapäev kutsub maailma avalikkust astuma vastu inimkaubandusele, sunnitud abieludele ja laste julmale kurnamisele. Artikkel selgitab teemapäeva ajalugu ja ÜRO rolli, kaardistab nüüdisaegse orjapidamise ulatust ja vorme ning toob esile viisid, kuidas igaüks saab lahendusse panustada.
Millal on orjuse kaotamise rahvusvaheline päev 2027?
Orjuse kaotamise rahvusvaheline päev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. detsembril.
2027. aastal on orjuse kaotamise rahvusvaheline päev neljapäeval, 02.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Päeva taust ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni roll
Selle teemapäeva taust on seotud 1949. aastaga, mil Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee võttis 2. detsembril vastu inimkaubanduse ja prostitutsiooni ekspluateerimise tõkestamise konventsiooni (resolutsioon 317 (IV)). Lepinguga loodi ühtne rahvusvaheline õigusraamistik, mis asendas varasemad killustunud lepped ja kinnitas põhimõtet, et inimeste ärakasutamine riivab sügavalt nende väärikust ja universaalseid põhiõigusi.
Ehkki seadusega kaitstud klassikaline orjapidamine, kus inimene oli seaduse silmis kellegi teise omand, suudeti 19. ja 20. sajandil enamikus riikides likvideerida, orjuse olemus tegelikult vaid teisendustele avanes. Sellest tulenevalt ei tegele ÜRO algatatud päev pelgalt ajaloolise mäluga, vaid tõstab fookusesse kaasaegsed, sageli avalikkuse eest varjatud ja mitteametlikes sfäärides toimuvad inimeste kurnamise viisid.
Kuidas kaasaegne orjapidamine avaldub?
Kui minevikus toetus orjus juriidilisele omandile, siis tänapäeval saavutatakse kontroll vägivalla, hirmutamise, pettuste ja võlalõksude kaudu. Ohver satub lõksu, kus tal ei ole tegelikku alternatiivi ega võimalust oma tingimuste üle otsustada.
Peamised kaasaegse orjuse ilmingud on:
• Sundtöö: igasugune töötegemine või teenuse osutamine karistuse ja hirmu ajel, milleks inimene ei ole andnud oma vaba tahet.
• Võlaorjus: tegevus laenu või võla tasumiseks, kus tehtava töö väärtust ei arvestata võla tasumisel või venitatakse kohustuse tähtaega sihilikult lõpmatuseni.
• Inimkaubandus: inimeste värbamine, vedamine ja peitmine surve või petmise teel nende ekspluateerimiseks töö- või seksuaalturul.
• Sunniviisiline abielu: abielu sõlmimine ilma mõlema osapoole siira nõusolekuta, kus liidust lahkumine on sotsiaalse, füüsilise või kultuurilise surve tõttu välistatud.
• Laste tööjõu rängimad vormid: laste kuritarvitamine füüsiliselt ohtlikel töödel, relvastatud rühmitustes, prostitutsioonis või ebaseaduslikes skeemides.
Ülemaailmne haare ja varjatud mõju majandusele
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, vabaühenduse Walk Free ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni hinnangul kannatab kaasaegse orjuse all üle maailma umbes 50 miljonit inimest. Sundtöö kammitsates on ligikaudu 28 miljonit ja sunnitud abielus 22 miljonit inimest. Seda kurbi suundumusi on viimasel ajal veelgi võimendanud üleilmsed kriisikolded, sõjad, majanduse ebakindlus ja kliimamuutuste tekitatud pagulus.
Kaasaegne orjus pole kauge arengumaade probleem, vaid toimib ka lääneriikide majandussüsteemides. Sundtöö on tihti põimunud üleilmsetesse tarneahelatesse, leides kasutust autotööstuse ja elektroonika toorainete tootmisel, tekstiili- ja kiirmoetööstuses, põllunduses, merenduses, ehituses ning teenindussfääris. Ärakasutamine toimub tihti tarneahela kõige alumistes lülides, mistõttu jõuavad orjatöö viljad pahaaimamatute tavatarbijate kätte üle maailma.
Rahvusvahelised konventsioonid ja riiklik regulatsioon
Õiguslik alus orjuse väljajuurimiseks on rajatud mitmele kaalukale kokkuleppele. 1949. aasta konventsiooni täiendavad ILO konventsioon nr 29 (sundtöö keelustamine), ILO konventsioon nr 182 (lapsele sobimatu töö keelustamine ja viivitamatu kaotamine) ning 2000. aastast pärinev Palermo protokoll inimkaubanduse ennetamise ja selle eest karistamise kohta.
ÜRO kestliku arengu eesmärk 8.7 seab ülesandeks viivitamatute ja tulemuslike meetmete võtmise, et lõpetada sundtöö, nüüdisaegne orjus, inimkaubandus ja laste kurnav tööjõukasutus. Riikide kohus on tõhustada seaduste täitmist, mõista süüdi organiseeritud kuritegevuse võrgustikke ning toetada ohvreid rehabilitatsiooniga. Lisaks nõuavad Euroopa Liit ja mitmed riigid ettevõtetelt hoolsuskohustuse täitmist, kohustades suurettevõtteid oma tarneahelaid põhjalikult kontrollima ja inimõiguste rikkumist välistama.
Üksikisiku ja kodanikuühiskonna roll muutuste loomisel
Rahvusvaheline päev suunab tähelepanu tõsiasjale, et orjuse vastane võitlus vajab lisaks riiklikele meetmetele ka tavainimeste ja vabaühenduste panust. Teadmiste levitamine ja teadlikkuse kasvatamine loovad eelduse ärakasutamise kiireks märkamiseks ja ennetamiseks.
Iga tarbija saab teha vastutustundlikke oste, toetades ettevõtteid, kes tagavad õiglased töötingimused ja läbipaistva tootmise (näiteks ostes õiglase kaubanduse tooteid). Kodanikuna on võimalik toetada inimõiguste kaitsjaid ning nõuda otsustajatelt ja ärisektorilt reaalset vastutustunnet. Oluline on osata ära tunda ka võimalikke orjuse ohvreid enda ümber – näiteks tööalase kurnamise, passide äravõtmise või liikumisvabaduse piiramise juhtudel – ning anda kahtlustest teada asjakohastele abiliinidele või õiguskaitseasutustele.