Nigulapäev 2027
Nigulapäeva on Eestis peetud verstapostiks, mis kuulutab talve ja püsivate külmade saabumist. Kõige elavamalt säilis selle tähistamine Setumaal ja teistes õigeusu mõjuga piirkondades. Päeva keskmes on ilmaennustused ja pärimuslikud kombed, mis aitasid esivanematel mõtestada looduse muutumist ning valmistuda aasta kõige külmemaks ja pimedamaks ajaks.
Millal on nigulapäev
Nigulapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 6. detsembril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Pärimused ja uskumused nigulapäeval
Nigulapäev on ajalooliselt tähistanud karmi talve ja külmaperioodi algust Eestis. See on aeg, mil loodus tardub, ning seda kirjeldab hästi vanasõna Siimust ja Nigulast – kui Siim loob veekogudele esimese jää, siis Nigul on see, kes muudab silla purunematuks. Eriti oluline oli see päev Setumaal, kus pühakut austati Mikula nime all ja tähistati suurte ristikäikudega. Saaremaal liikus aga uskumus, et just nigulapäeval on öö oma pikkuse tipul, olles nii kurnav, et kotkadki kukuvad puudelt alla. Ajalooliselt on nigulapäev kandnud ka karjapüha tähendust, eriti 18. sajandil, mil paluti kaitset loomadele. Kuigi 19. sajandi lõpuks hakkas püha laiemalt unustusse vajuma, säilisid mõnes piirkonnas vana kombe kohaselt viljakusriitused ja mardipäevalikud külastuskäigud. Setumaa ja Ida-Virumaa külad on need paigad, kus nigulapäeva pärand on kõige kauem ja ehedamalt vastu pidanud, kandes edasi iidseid talve saabumise tavasid.
Kuidas tähistati kunagi talve algust?
Ajalooliselt oli nigulapäev Eestis pöördeline hetk, mis märkis talve saabumist ja esimesi püsivaid külmi. Kõige aktiivsemalt hoiti selle päeva traditsioone elus Setumaa ja Ida-Virumaa kogukondades, kus ristikäigud ja karjapüha tähistamine tõid inimesed kokku. Rahva seas levinud metafoor Siimust ja Nigulast kirjeldas ilmekalt veekogude kaanetust: Siim pani alguse ja Nigul viis töö lõpule. Saaremaa rahvas aga uskus kindlalt, et nigulapäeva öö on aasta pikim, olles sümboliks pimeduse suurimale väele enne valguse naasmist. Nigulapäev oli oluline püha kaitseriituste poolest, olles suunatud nii põllu viljakuse tõstmisele kui ka pere noorimate hoidmisele. Kuigi sajandite vältel on selle päeva tähistamine kahanenud, on nigulapäeva tähendus talve sissejuhatajana leidnud koha meie kultuurimälus. Vanasõnad ja uskumused, mis sel päeval sündisid, annavad tunnistust sügavast seotusest looduse rütmidega.