Nelipühade 1. püha: kiriku sünnipäev, pühadekombed ja kalendrilugu 2027
Nelipühade 1. püha kannab endas kristluse vaimulikku läbimurret: Püha Vaimu tulekuga apostlite sekka sai alguse ülemaailmne kirik. Pühal, mida meil teatakse ka suvistete või kasepühade nime all, on sügav tähendus nii kiriklikus liturgiaajaloos kui ka meie kohalikus maarahva kombestikus. Siinsest kirjutisest leiab lugeja põhjaliku ülevaate püha pühakirjalisest tähendusest, ajastamise põhimõtetest ja traditsioonilistest rahvakommetest.
Millal on nelipühade 1. püha 2027?
Nelipühade 1. püha on eri aastatel erineval ajal - 49 päeva pärast lihavõttepühapäeva.
2027. aastal on nelipühade 1. püha pühapäeval, 16.05.2027.
Piiblilugu: Püha Vaimu tulek ja kiriku algus
Nelipühade teoloogiline alusmüür pärineb Apostlite tegude raamatust, kus kirjeldatakse jüngrite kogunemist Jeruusalemmas pärast Kristuse taevaminekut. Pühakiri kõneleb äkilisest mühinast taevast kui marutuulest ning tulekeeltest, mis laiali jagunedes iga apostli kohale laskusid. See ime tähistas Püha Vaimu tõotuse teokssaamist, mis kinkis jüngritele kindlameelsuse ja vaimuliku väe minna rahva sekka rõõmusõnumit levitama.
Vaimuannist ajendatuna kõnelesid jüngrid korraga eri keeli, võimaldades mitmelt maalt tulnud palveränduritel kuulda Jumala tegudest emakeeles. Apostel Peetruse veenva kõne mõjul ristiti sealsamas umbes kolm tuhat kuulajat, millega pandi alus kristlikule kirikule kui üleilmsele osadusele. Vana Testamendi traditsioonis langes see sündmus juudi nädalatepühale (šavuot), mil pühitseti Moosese seaduse saamist Siinai mäel ja viljalõikuse algust, teisenedes kristlikus kontekstis vaimuliku uudsevilja ja uue lepingu teetähiseks.
Kuidas määratakse nelipühade kuupäev?
Kuna tegemist on liikuva pühaga, toetub nelipühade 1. püha ajastus ülestõusmispühade kalendrile. Nimetus Pentecost tuleneb kreekakeelsest terminist pentēkostē ning tähendab viiekümnendat. Päeva leidmiseks liidetakse ülestõusmispühale seitse nädalat ehk 49 päeva, nii et suurpüha saabub täpselt viiekümnendal päeval pärast ülestõusmispüha ennast.
Kuna ülestõusmispüha arvestus lähtub kevadisest pööripäevast ja täiskuust, võib nelipühade 1. püha aset leida vahemikus 10. mai kuni 13. juuni. Päev langeb alati pühapäevale, tuues kaasa 50 päeva kestnud ülestõusmisaja lõpu ning juhatades sisse kirikukalendri järgmise suure etapi ehk kolmainuaja.
Kust tulevad nimetused nelipühad, Pentecost ja Whitsunday?
Nimetus „nelipühad“ võib tänapäeval kõlada harjumatult, sest enamasti peetakse silmas vaid esimest ja teist püha. Nimetuse juured ulatuvad aega, mil seda suurpüha peeti täie rangusega neli päeva järjest ehk pühapäevast kolmapäevani. Hilisematel sajanditel piirdus kiriklik ja ametlik pühitsemine kahe päevaga, kuid ajalooline mitmus jäi eesti keeles kestma.
Inglise keelt kõnelevates maades tuntakse püha nime all Whitsunday või Pentecost. Nimetus Whitsunday ehk valge pühapäev pärineb tavast viia nelipühal läbi ristimistalitusi, mis oli ülestõusmispüha kõrval aasta tähtsaim ristimisaeg. Ristitud riietati valgetesse rüüdesse ristimise hetkeks ja järgnevaks nädalaks, mis tähistas nende vaimulikku puhtust, pattude andestust ning uut algust usuteel.
Rahvapärimus: suvisted ja kaskede toomine
Suvisted ehk kasepühad märkisid eesti talurahva kalendris kevade üleminekut suveks ja looduse uut elujõudu. Enne pühade saabumist kraamiti eluruumid ja õu põhjalikult puhtaks ning toad ehiti noorte hiirekõrvus kaskedega. Kased seati räästa alla, seinte äärde ja magamisasemete kõrvale, tuues tubadesse meeldiva kevadlõhna. Pärimuses peeti kaske viljakuse ja uue elu võrdkujuks, mis pakkus majale ka kaitset halva eest.
Suvistepühade kombestikus leidus mitmeid ühisjooni lihavõtetega. Paljudes piirkondades oli au sees munade värvimine kaselehtede leotisega, mis värvis munakoored õrnalt rohekaskollaseks. Külanoored kogunesid kiigeplatsidele, kus mängiti ringmänge ja peeti suvevastuvõtu pidusid. Karjastele võimaldati pühade ajal vaba aega ja pakuti paremat toidupoolist, mistõttu tunti seda päeva ka karjastepüha nime all.
Nelipühade kaasaegne mõtestamine ja pühitsemine
Eesti riigikalendris on nelipühade 1. püha ette nähtud seadusjärgse riigipüha ja puhkepäevana. Kuna päev langeb alati pühapäevale, kujuneb see paljudele rahulikuks vaba aja veetmiseks ja varasuvise looduse nautimiseks värskes õhus.
Kiriklikus traditsioonis on tegemist ühe aasta kõrghetkega. Päeva liturgiliseks värviks on tuld ja Püha Vaimu kehastav punane, mis kaunistab kirikutekstiile ja kirikuõpetajate rüüsid. Nelipühade 1. pühal toimuvad suured pidulikud missad ning see on olnud tavapärane konfirmatsioonide ja leeriõnnistuste läbiviimise aeg. Püha tuletab meelde koguduse toetust, ühtekuuluvustunnet ja vastastikust mõistmist kiires maailmas.