Nelipühad / suvistepühad / kasepühad 2027
Suvistepühad ehk nelipühad on eestlaste traditsioonilises kalendris ühed oodatuimad rõõmupühad, mida nimetatakse ka kasepühadeks. Need ühendavad kirikliku tähenduse looduse lokkava tärkamisega. Püha tähistamiseks ehitakse kodusid noorte kaskedega, kogunetakse kiigeplatsidele ja viiakse läbi vanaaegseid rituaale, mis toovad kokku nii perekonnad kui ka terved külaühendused.
Millal on nelipühad 2027?
nelipühad on eri aastatel erineval ajal - seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid.
2027. aastal on nelipühad pühapäeval, 16.05.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Kõik oluline nelipühade tähistamise kohta
Kasepühade ehk nelipühade traditsioon täidab kodu ja küla elujõuga. Metsast toodud noorte kaskedega ehitakse elumajad, kõrvalhooned ning kiiged. Tuppa toodud kaseoksad pannakse vette, et need püsiksid värsked ning levitaksid ruumides rõõmustavat kevadlõhna. Suvistepühade ajal värvitakse ka mune, kasutades kaselehti naturaalse heleda värvitooni saamiseks. Põhja-Eesti aladel tähistavad need pühad suure kiikumishooaja avamist, kus kiigemeistritele avaldatakse tänu vööde, paelte ja munade kingituseks andmisega. Lõuna-Eestis toimuvad suvistepühade ajal eripärased küla- ja peretähtpäevad, nagu pekopüha tähistamine ning kergotamine. Üldise pidutsemise juurde kuuluvad alati elav laul, tants ja lõbusad naljad. Tähtsal kohal on lahkunud esivanemate mälestamine kalmistutel; õigeusklikud viivad haudadele toitu ning katavad sinna piduliku toidulaua. Laupäevaste kommete hulka kuuluvad traditsiooniline saunaskäik ja suure lõkke süütamine. Karjastele tähendasid suvistepühad teenitud puhkepäeva, mille puhul kingiti neile pühalikke roogusid nagu mune või spetsiaalset karaskit. Suvistepühad on alati olnud ja jäävad üheks meie kultuurikalendri kaunimaks ning meeldejäävamaks ajaks.
Suvistepühade teekond kasepühadest tänapäevaste kommeteni
Suvistepühade tähistamine Eestis kuulub meie rahvakalendri kõige vanemate ja olulisemate traditsioonide hulka. Selle püha juured peituvad muistses looduse tärkamises ja kevadise elujõu pühitsemises. Kaskedega kaunistamine ning kevadise roheluse au sees hoidmine moodustasid pidustuste keskmepunkti. 19. sajandi ning 20. sajandi algukümnete vältel oli noorte kohustuseks ja rõõmuks kaskede toomine ning kiigeplatsi pidulik ehtimine. Lõuna-Eesti kultuuriruumis seostusid suvistepühad ka erinevate eripäraste meeste- ja naistepühade ning mitmesuguste külapidudega. Põhja-Eestis tähistasid suvisted eelkõige kiikumise hooaja avamist, mis tõi noored kokku küla kiige ümber lõbutsema. Munade värvimine noorte kaselehtedega oli pidustuste kaunis osa, sümboliseerides kevadist uuenemist. Pühadetoitudest olid au sees spetsiaalselt valmistatud sõir ja kaerakile. Sama oluliseks peeti esivanemate mälestamist ning kalmistutel käimist. Läbi sajandite on suvisted püsivalt kandnud endas elujõulist kevadise uue alguse ja elu pühitsemise sõnumit.