Naastrehvid lubatud 2027
Sõiduki varustamine naastrehvidega nõuab Eestis kehtivate tähtaegade ja ohutusnõuete täpset tundmist, sest teede seisundi hoidmine on sama oluline kui haarduvus libedal asfaldil. Igal hooajavahetusel kerkib päevakorda küsimus, milline on seaduspärane ajavahemik naastude allapanekuks ning millal tuleb need uuesti asendada. Artikkel selgitab lahti lubatud kasutusperioodid, ilmastikust lähtuvad erandid ning nõuded, mida kontrollida enne teele asumist.
Sündmused ja ajavahemikud
| Algus | Lõpp | Nimetus | Kommentaar |
|---|---|---|---|
| Naastrehvide kasutamine lubatud | talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada pikemalt | ||
| Naastrehvide kasutamine lubatud talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral | |||
| Naastrehvide kasutamine lubatud talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral | |||
| Naastrehvide kasutamine lubatud | talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral võib naastrehve kasutada pikemalt |
Ametlikud kuupäevad ja paindlikkus keeruliste ilmastikuolude korral
Liiklusseaduses sätestatud standardreegli järgi kestab naastrehvide lubatud kasutusperiood 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Nimetatud ajavahemik tagab turvalise liiklemise ajal, mil sügiskülmad ja talvised ilmad teevad sõiduteed ettearvamatult libedaks.
Eesti ilmastiku muutlikkust arvesse võttes on korda lisatud eritingimus: talviste tee- ja ilmastikuolude tekkimisel tohib naastrehvid alla panna juba 1. oktoobrist ning kevadel kasutada neid kuni 30. aprillini. Talviste oludena määratletakse lume, lörtsi, jäite või püsivate miinuskraadide esinemist, mis soodustavad salakavala musta jää teket. Seega ei kaasne aprilli lõpu hiliste talveilmade ajal naastude allhoidmisega karistusohtu.
Rehvide kulumispiirid ja paigaldusreeglid
Naastrehvide kasutamisel mängib lubatud kuupäevade kõrval võrdväärset rolli nende füüsiline seisukord. Kehtiv miinimummäära nõue lubab sõiduauto talverehvile mustrisügavust alates 3,0 millimeetrist, ent ohutuse huvides soovitatakse hooajale vastu minna vähemalt 4–5 millimeetrise jäägiga. Liiga kulunud muster kaotab kiiresti võime lobjakat ja vett rehvi alt ära suruda.
Autol peavad olema kõigil neljal rattal sama liiki rehvid; naastrehve ei tohi kõrvuti kasutada lamell- ega suverehvidega. Tähelepanu tuleb pöörata ka naastude jaotusele: need peavad eri rehvide vahel jagunema ühtlaselt. Märkimisväärne erinevus naastude arvus sama auto telgede vahel tekitab ohtliku tasakaalutuse, mis halvendab auto juhitavust ja pidurdamist.
Teeolud, kus naastrehvi omadused kõige paremini avalduvad
Naastrehvid trumpavad lamellrehvid üle kriitilistes libedustingimustes. Kui teed katab kinnitallatud lumi, peegelsile jää või salakaval must jää, tungivad naastude metallotsad kattesse ja loovad mehaanilise pidamise, milleni pelk kummimuster ei küündi. See tagab tunduvalt lühema pidurdusmaa ning parema auto valitsemise just kriitilises vahemikus -5 kuni 0 kraadi, mil jää pealispinnale tekkiv õhuke veekiht muudab tee eriti ohtlikuks.
Naastrehvi valivad peamiselt juhid, kelle tavapärased sõidud viivad peamagistraalidelt kõrval- ja kruusateedele või maale, kus teehooldus toimub hiljem või kus libedustõrjet ei teostata. Puhastamata teedel ja jäistel külalõikudel sõites pakub naastrehv parimat võimalikku kaitset ja kindlustunnet.
Teekatte kulumine, keskkonnamõjud ja sõidumüra
Hoolimata naastrehvi eelistest jääl tuleb leppida teatavate kompromissidega. Kuival ja märjal asfaldil on naastrehvi haarduvus sageli nõrgem kui lamell- või suverehvil, kuivõrd metallnaastud võivad siledal asfaldipinnal libastuda, pikendades seeläbi pidurdusmaad. Samuti toovad naastrehvid kaasa tuntavalt kõrgema mürataseme salongis ja suurema veeretakistuse.
Naastude kasutamisel on selge negatiivne mõju teedele ja linnade õhule. Asfaldilt lahti kraabitav teekattetolm ja mikroosakesed halvendavad asulate õhukvaliteeti ning teedesse kuluvad sügavad rööpad. Sellest tulenevalt on soovitatav oma sõiduvajadused läbi mõelda ning hoiduda naastrehvide kasutamisest sügisel ja kevadel ajal, mil teeolud on juba pikalt kuivad ja soojad.
Reisimine naastrehvidega: reeglid väljaspool Eestit
Teistesse riikidesse sõites tuleb arvesse võtta, et nõuded naastrehvidele varieeruvad piirkonniti tugevalt. Soomes ja Rootsis on naastud talvel laialt levinud, kuid Rootsi suuremates linnades, eelkõige Stockholmis ja Göteborgis, kehtivad teatud tänavatel õhusaaste vähendamiseks naastrehvidele sõidukeelud, millest teavitavad vastavad märgid.
Euroopas lõuna poole liikudes tuleb olla eriti ettevaatlik. Lätis kehtivad Eestiga võrreldavad talvised reeglid, ent Poolas ning suures osas Kesk-Euroopast (näiteks Saksamaal ja Tšehhis) on naastrehvidega teedele minek täielikult keelatud. Sellise keeluga riigi piiril või teedel võidakse autojuhile määrata trahv ja teda ei lubata edasi enne, kui auto alla on paigaldatud lubatud rehvid.