Madisepäev 2027
Kas teadsid, et madisepäev esineb meie rahvakalendris tervelt kahel puhul? Selle päevaga kaasnevad mitmed põnevad reeglid ja keelud, mis reguleerisid talurahva igapäevaseid tegemisi ja suhestumist ümbritseva loodusega. Enamik uskumusi keerles putukate, kahjurite ja usside ümber, keda loodeti kindlate keelutundidega eemal hoida ning tagada seeläbi tulevaste kasvuhooaegade edukus.
Millal on Madisepäev 2027?
Madisepäev on eri aastatel samal kuupäeval - 24. veebruaril.
2027. aastal on Madisepäev kolmapäeval, 24.02.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Mis on madisepäev?
Madisepäeva seostati eesti rahva seas eelkõige looduse rütmidega ja sellest tulenevate rangete käitumisjuhistega. Paljud tolleaegsed rituaalid ja keelud olid otseselt motiveeritud hirmust kahjulike usside ja tüütute putukate ees, kes võisid rikkuda kogu talupere vaeva. Üheks tuntuimaks piiranguks oli nõela ja niidiga töötamise keeld – usuti, et nõelapisted meelitavad usse majja ja põllule. Samuti pidi köögis hoiduma teatud toorainete kasutamisest; kapsaste, ubade ja herneste keetmist peeti suureks veaks, sest see tähendas, et suvel söövad ussid ja röövikud saagi ära. Nende asemel keedeti ja küpsetati hoopis tangu- ning kartulitoite, mis tagasid turvalisuse. Külvi- ja istutustöid madisepäeva paiku ei tehtud, sest usuti, et see viib vilja ja taimede hääbumiseni. Eriti Saaremaal ja Lääne-Eestis levisid omapärased maagilised võtted putukate hävitamiseks, näiteks kärbeste jahvatamine käsikivi vahel. Lisaks püüti madisepäeval ennustada eelolevat aastat ja põllusaaki ilmastiku põhjal, kusjuures eriti tähtsaks peeti tõusnud tuult ja nädalapäeva, mis määrasid tulevase viljaõnne ja saagi rikkalikkuse.
Madisepäev ja eesti rahvakalendri kombed
Madisepäeva tähistamine eesti kultuuriruumis kannab endas väärtuslikku pärandit sellest, kuidas vanad uskumused ja kombed reguleerisid inimese suhet looduse ning argitöödega. Kuna ussid ja putukad olid tol ajal põhiliseks hirmuallikaks põllul ja karjamaal, kehtestati nende eemalhoidmiseks mitmeid karme keelutunde ja piiranguid. Veel eelmise sajandi alguses võis Eestis kohata arhailisi rituaale, mis pidid hoidma ära putukate pealetungi suvekuudel. Üks tuntumaid näiteid pärineb Lääne-Eestist, kus tegeleti kärbeste rituaalse käsikiviga jahvatamisega, et tagada nende kadumine eluruumidest. Teiseks omapäraseks võtteks oli õlgkärbeste valmistamine ja nende sokutamine naaberperede õuele, et kahjuritest oma majas vabaneda. Samuti oli madisepäev oluliseks pidepunktiks ilmastiku jälgimisel, sest looduse märgid ja temperatuurimuutused andsid talunikele asendamatut teavet kevadiste tööde planeerimiseks ja õige ajastuse leidmiseks.