Maamaks 2027
Eesti ainsa otsese varamaksuna lasub maamaks paljudel maaomanikel ja maakasutuse õigust omavatel isikutel. Maksustatakse üksnes maapinda ennast, arvestamata sellel asuvate ehitiste väärtust, ning laekunud vahendid kantakse täies mahus kinnisasja asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Käesolev juhend annab selge ülevaate maamaksu arvutamise põhimõtetest, kohalikest määradest, kodualuse maa vabastusest ja arvelduskäigust.
Sündmused ja ajavahemikud
| Algus | Nimetus |
|---|---|
| Maamaksu tasumise tähtaeg | |
| Maamaksu tasumise tähtaeg |
Maamaksu mõiste ja maksukohustuse tekkimine
Tegemist on riikliku maksuga, mis kehtestatakse Eestis asuvale maale. Maksu arvestamist ja sissenõudmist korraldab küll Maksu- ja Tolliamet, ent kogu maksusumma laekub otse maa asukohajärgse valla või linna eelarvesse, kus seda kasutatakse kohalike teede ja rajatiste hooldamiseks ning taristu arendamiseks.
Maksukohustuslase määratlemisel on otsustavaks kuupäevaks iga kalendriaasta 1. jaanuar. Kui kinnistu vahetab omanikku tehingu teel aasta kestel, peab terve käimasoleva aasta maamaksu tasuma see füüsiline või juriidiline isik, kes oli kinnistusraamatu järgi omanik 1. jaanuari seisuga. Tehingu tulemusel lisandunud uus omanik võtab maksukohustuse üle alates uue aasta 1. jaanuarist.
Samas näeb kord ette olukordi, kus kohustus maamaksu tasuda siirdub omanikult maa kasutajale. See kehtib eeskätt avalikus omandis ehk riigi või kohaliku omavalitsuse valduses oleva maa puhul, millele on seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus: neil puhkudel lasub maksukohustus vastavalt kas hoonestajal või kasutusvaldajal. Seni reformimata riigimaa osas kannab maksumaksmise vastutust selle tegelik kasutaja.
Maa maksustamishind ja maksumäärade määramine
Maamaksu arvutamisel jäävad kinnistul asuvad ehitised ja nende maksumus kõrvale – aluseks võetakse üksnes maa maksustamishind. Maksustamishinna teeb kindlaks Maa-amet korralisel hindamisel, mille vältel analüüsitakse turutehinguid ning hinnatakse krunte asukohapõhiste tsoonide ja sihtotstarbe lõikes. Hindamist viiakse läbi regulaarselt, et maksualus peegeldaks tegelikke turusuundumusi.
Maksu lõppsumma leitakse maksustamishinna ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud maksumäära korrutisena. Seaduses sätestatud piirmäärade piires on omavalitsustel vabadus kinnitada oma piirkonna määrad. Sealjuures kehtestatakse erinevad maksumäärad elamumaale, maatulundusmaale (kuhu kuuluvad ka põllud ja metsad) ning teistele sihtotstarvetele, näiteks äri- ja tootmismaale.
Et maa turuväärtuse hüpe hindamiste vahepeal ei kergitaks maamaksu liiga järsult, reguleerivad seadused maksukasvu kaitsemehhanismide kaudu. Need piirmäärad välistavad maksusumma drastilise suurenemise korraga, määrates kindlaks maksimaalse lubatud kasvuprotsendi või eurodes väljendatud piiri võrdluses eelmise aastaga.
Kodualuse maa soodustuse tingimused ja erisoodustused
Enim levinud maamaksu kergendus on kodualuse maa vabastus. Selle seadussätte kohaselt ei tasu füüsilisest isikust omanik maamaksu oma elamumaalt või maatulundusmaa õuemaalt, eeldusel et kinnistul paikneb tema alaline kodu ja see aadress on 1. jaanuari seisuga kinnitatud rahvastikuregistris.
Maksuvabastusele on kehtestatud kindlad pindalapiirid: tiheasustuses on piirmääraks kuni 0,15 hektarit ning hajaasustuses kuni 2,0 hektarit maaomaniku kohta. Juhul kui maa-ala on nimetatud piiridest ulatuslikum, arvestatakse maamaksu vaid piirmäära ületava pinnaosa pealt. Korteriomanike puhul kehtib soodustus korteri juurde kuuluva kinnistu mõttelise osa ulatuses.
Kohalikul tasandil on omavalitsuste volikogudel voli kehtestada veel täiendavaidki maksusoodustusi. Tavapäraselt on need suunatud toetama pensionäre, represseerituid või töövõimetuspensioni saajaid. Omaette regulatsioonid laienevad looduskaitsealadel ja sihtkaitsevööndites asuvale maale, kus tugevate majanduspiirangute tõttu on maamaks osaliselt vähendatud või täielikult ära jäetud.
Kuidas toimub maksuteate saamine ja maksu tasumine?
Maamaksu arvutus tehakse Maksu- ja Tolliametis maakatastrist ja rahvastikuregistrist saadavate andmete põhjal ning maksuteated edastatakse maksumaksjatele kas elektroonselt või posti teel hiljemalt 15. veebruariks. Dokumendis on esitatud iga kinnistu kohta käiv maksustamishind, sihtotstarve, rakendatud maksumäär ja kohaldunud vabastused.
Juhul kui aastane maksusumma ei ületa 64 eurot, makstakse see tervikuna ära 31. märtsiks. Üle 64 euro suurune maks jaotatakse kaheks osaks: esimene osa (mitte vähem kui 64 eurot) tuleb tasuda 31. märtsiks ning teine pool sügisel, 1. oktoobriks. Väiksemate nõuete menetlemise vältimiseks kehtib põhimõte, et alla 5-eurost maamaksu ei arvutata ega nõuta sisse.
Maksuteate saabumise kohta saadetakse teavitus e-posti või SMS-iga, kui isiku kontaktandmed on e-maksuametis ajakohased. Kui maksuteadet pole veebruari lõpuks saabunud, peab omanik ise e-maksuameti kaudu oma andmed üle vaatama või ametiga ühendust võtma, sest teatise kättesaamatus ei vabasta maksu maksmisest.