Maailma mullapäev 2027
Maailma mullapäevaga 5. detsembril juhitakse globaalset tähelepanu mullale kui hädavajalikule ja taastumatule loodusvarale. Terve muld toidab maailma elanikkonda, seob atmosfäärist süsinikku ning hoiab koos keerukaid maa-aluseid elurikkuse võrgustikke. Artikkel heidab põhjaliku pilgu mullapäeva tagamaadele, mulla ökosüsteemsetele funktsioonidele, maapinda ohustavatele teguritele ning agrotehnilistele meetmetele, mis aitavad seda kriitilist ressurssi tulevastele põlvedele hoida.
Millal on maailma mullapäev 2027?
Maailma mullapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 5. detsembril.
2027. aastal on maailma mullapäev pühapäeval, 05.12.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvusvaheline päev |
Kuidas sündis maailma mullapäev ja mida see tähistab
Algatuse rajada ülemaailmne mullapäev tegi Rahvusvaheline Mullateaduste Liit (IUSS) 2002. aastal, et teadvustada ühiskonnale mulla rolli inimeste heaolule. FAO ehk ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon koos Ülemaailmse Mullapartnerlusega aitasid ideel saada ülemaailmset kandepinda. ÜRO Peaassamblee kinnitas 5. detsembri ametlikuks teemapäevaks 2013. aasta lõpus ning esimest korda peeti seda ülemaailmselt 2014. aastal.
Kuupäeva valikul sai määravaks Tai kuninga Bhumibol Adulyadeji sünnipäev, märkides tema järjepidevat tööd säästliku maaharimise ning mullakaitse arendamisel. Praeguseks toimib see päev ülemaailmse foorumina, mille igal toimumisaastal on oma fookusteema – näiteks mulla vaesumine erosiooni tõttu, elustiku mitmekesisus, sooldumine või mulla ja vee vastastikused seosed.
Toidujulgeolek ja bioloogiline mitmekesisus toetuvad tervele mullale
Arvestuste kohaselt toetub tervelt 95 protsenti meie toidust otseselt või kaudselt mullale. Ilma elujõulise ja viljaka mullakihita pole mõeldav teraviljade, aiasaaduste ega kariloomadele vajaliku sööda tootmine. Samas ei tohiks mulda käsitleda puhtalt mehaanilise substraadina: see kujutab endast erakordselt rikast ja dünaamilist elusorganismide kooslust.
Terves mullas võib ühesainsas teelusikatäies peituda suurem hulk mikroorganisme kui inimkonna koguarv Maal. Maa-aluse toiduahela moodustavad teiste seas bakterid, mikroseened, nematoodid, hooghännalised ning vihmaussid, kelle elutegevus lagundab orgaanikat ja vabastab taimedele vajalikke toitaineid. Toimiv mullaelustik surub maha taimepatogeene ning toetab mulla kobedat struktuuri, luues juurtele soodsad tingimused sügavamale kasvamiseks.
Mulla roll süsiniku talletamisel ja kasvuhooneefekti ohjamisel
Orgaanilise süsiniku talletajana on muld maismaal esikohal, mahutades rohkem süsinikku kui õhukiht ja kogu maapealne elustik kokku liidetuna. Fotosünteesi käigus atmosfäärist seotud süsinik liigub taimede abil orgaanilise ainena ja juurte kaudu mulda. Terve mullakiht toimib pikaajalise sidujana, mis aitab piirata kasvuhoonegaaside kogunemist ja leevendada kliimaprobleeme.
Mulla ebapiisav või hoolimatu kohtlemine – sage kündmine, kuivenduskraavid või huumuse kahanemine – viib aga orgaanilise aine kiire mineraliseerumiseni. Nii vabaneb seotud süsinik süsinikdioksiidina õhku ning mullast kujuneb kasvuhoonegaaside allikas. Eriti tundlikud on turbaalad, kus veerežiimi kahjustamine võib tekitada massiivse heite.
Mulla degradeerumise peamised põhjused ja mõjud
Maailma mullavarusid ohustab inimtegevusest tingitud kurnatus ja seisundi halvenemine. Enim levinud hädade hulka kuuluvad tuule- ja veekulutus, orgaanilise aine defitsiit, toitainete tasakaalutus, hapestumine, sooldumine ning kemikaalide ja mikroplasti ladestumine pinnasesse. Raske tehnika kasutamine põldudel viib omakorda pinnase süvatihenemiseni, mis takistab vee liikumist ning võimendab üleujutusriski.
Oma osa mängib viljaka pinnase katmine taristu, hoonestuse ja tööstusobjektidega. Muld ei taastu inimese eluea jooksul: ühe-kahe sentimeetri viljaka mulla teke vältab sadu kuni tuhandeid aastaid, kuid vale käitumisega saab selle kaotada vaid mõne aastaga. Mulla kurnamise tulemusena väheneb põllusaak, nõrgeneb ökosüsteemide taluvus ekstreemsete ilmade suhtes ning toiduhinnad muutuvad heitlikumaks.
Võimalused mullakaitseks ja säästlikuks maakasutuseks
Hea mullatervise hoidmine ning tagasivõitmine eeldab säästlike agrotehnoloogiate rakendamist. Taastav maaharimine ja integreeritud taimekaitse püüavad säilitada pinnase elusorganisme. Sisuliselt tähendab see minimaalset mullaharimist või otsekülvitehnoloogiat, talvist taimkatet vahekultuuridega, rikkalikumat külvikorrasüsteemi ja läbimõeldud kompostimist ning orgaanilist väetamist.
Eesti geoloogiast tulenev muldade kirevus seab meile spetsiifilised eesmärgid: tuleb säilitada huumusrikkaid muldi, ennetada Lõuna-Eesti nõlvadel vee-erosiooni ning hooldada tasakaalukalt liigniiskeid alasid ja turvasmuldi. Tervislik muld täidab ka loodusliku filtri ülesannet, puhastades põhjavett ja hoides ära toitainete kandumise pinnaveekogudesse, mis on oluline puhta looduskeskkonna tagamisel.