Lauritsapäev 2027
Tulepatroonile pühendatud lauritsapäev oli laialt levinud tähtpäev kogu Eestis, omades eriti suurt kaalu Lõuna- ja Lääne-Eesti aladel. Püha kombestiku tuumaks oli tule austamine ja range töökeelu pidamine. Et hoida oma kodu ja vara laastavate tulekahjude eest, oli inimestel tavaks visata rituaalselt vett elumajade katustele.
Millal on lauritsapäev 2027?
Lauritsapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 10. augustil.
2027. aastal on lauritsapäev teisipäeval, 10.08.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Tulepatrooni püha lauritsapäev Eesti pärimuses
Tulepatroon Laurentsiuse austamiseks pühendatud lauritsapäeval oli Eesti talurahva elus märgiline tähendus, olles tihedalt seotud tulega seotud uskumustega. Kuna hirm tulekahjude ees oli suur, visati juba hommikul varakult katustele vett, et kaitsta taluhooneid süttimise eest. Tule tegemine oli sel päeval täielikult keelatud, samuti ei tohtinud niita rohtu ega tegeleda külvamisega. Lõuna-Eestis sidus rahvas seda päeva rukkikülvi alguse ja sokutapmisega, Põhja-Eestis aga tähistati sellega ametlikult kiikumisaja lõppu. Keskseks kogunemiskohaks kujunes Kuusalus asuv püha Lauritsakivi, kuhu toodi Laurentsiusele rikkalikke ohvriande ja peeti suuri pidustusi. Peredes austati pühakut ka sellega, et talle viidi sauna värske viht ja pandi valmis puhas pesuvesi. Toidulauale tehti spetsiaalseid rituaalseid roogasid, milleks olid laiad pannkoogid ning rammus sikuliha kartulitega. Pärimuse kohaselt kuulus lauritsapäev kurikuulsate koerapäevade perioodi, mil Siiriuse tähe ere valgus tõi endaga kaasa erinevaid tervisehädasid ja haiguspuhanguid.
Kuidas vanasti lauritsapäeval tuld ohjati?
Lauritsapäev tähistas Eestis tulepatroon Laurentsiuse austamist ning sellel oli pikk ja väärikas ajalugu. Kuigi keskajal oli see püha tuntud ja levinud üle terve Eesti, muutus see hiljem oluliseks just Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikele. Kogu tähtpäeva olemus tugines tulega seotud rituaalidel ja tabudel, millega loodeti ennetada tulekahjude puhkemist. Laurentsiuse auks toodi suuri ohvreid nii taludes kui ka pühapaikades ning Kuusalus asuva kuulsa Lauritsakivi juurde koguneti ühisteks pidustusteks ja rituaalseteks ohverdusteks veel kahekümnendal sajandilgi. Inimesed uskusid, et Laurentsius on tule valitseja, kellel on võim nii kaitsta kodusid kui ka saata karistuseks hävitavat tuld. Seetõttu olid sellel päeval kehtestatud ranged piirangud tööde tegemisele, eriti neile, mis nõudsid tule süütamist. Traditsioon nõudis ka sauna ettevalmistamist pühakule, kuhu viimi värske viht ja pandi valmis puhas pesuvesi. Need rituaalsed toimingud väljendasid talurahva sügavat austust tule ees ning märkisid ühtlasi põllumajandusaasta olulisi suviseid pöördepunkte.