Küünlapäev 2027
Küünlapäev, mida rahvasuus kutsutakse ka pudrupäevaks, on üks olulisemaid verstaposte Eesti talvises kalendris. Usuti, et just sel päeval murdub talve selgroog ja aeg hakkab liikuma kevade suunas. Päeva tähistati eriliste toitude ja küünalde valmistamisega, kusjuures naistel oli lubatud lõõgastuda ja meelelahutust otsida, jättes kodused toimetused meeste õlule.
Millal on küünlapäev
Küünlapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 2. veebruaril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Talvepoolituspüha küünlapäeva olemus
Küünlapäev ehk pudrupäev on meie esivanemate kalendris olnud murranguline hetk, kus talve külmim osa hakkas taanduma. Uskumus, et talve selgroog murtakse, andis lootust peatsest soojusest. See oli majandusliku planeerimise aeg – pool toitu ja loomasööta pidi aidas ja lakas alles olema. Pidulauale toodi aga parim: tangupuder seapeaga või sealihaga. Küünalde valmistamine oli talvine käsitöötipp, kus küünlapäeval valminud küünlaid peeti erilise väega olevateks. Naistepühana oli küünlapäev unikaalne, pakkudes naistele haruldast puhkust ja võimalust seltsieluks, kusjuures "puna" joomine pidi tagama ilu ja elujõu kogu aastaks. Mehed, kes sel päeval naistetöid tegid, sümboliseerisid kogukonna toetust ja tasakaalu. Samuti oli see oluline õiguslik päev, mil taludes vahetusid sulased ja tüdrukud ning pandi paika järgmise aasta tööplaanid. Kangakudumine sai uue hoo sisse, kuid ketramine oli tabu. Ilmaennustused olid küünlapäeval üliolulised: kui päike paistis nii kaua, et mees sai hobuse selga hüpata, oli oodata ilusat suve ja head viljaaastat.
Küünlapäeva pärand ja selle areng
Kristlikest traditsioonidest alguse saanud küünlapäev omandas Eestis aja jooksul sügava rahvapärase sisu. Kiriklik tähistamine, mis keskendus Maarjale ja Jeesusele, andis tõuke küünalde sakraalseks pühitsemiseks, millest kujunes eesti taludes praktiline ja maagiline küünalde valamise komme. See päev tähistas paljudes piirkondades, nagu Lääne-Eesti ja saared, lõplikku hüvasti jätmist jõuludega. Küünlapäeva tähistamine oli täis sümboolikat: rituaalsed road ja küünalde tegemine olid viisid, kuidas kindlustada tuleviku õnne. Naiste vabadus sel päeval pidutseda ja külas käia rõhutas päeva erilisust sotsiaalses plaanis. Majanduslikult oli see aasta üks tähtsaimaid päevi, sest just siis vahetusid teenijad ja sõlmiti uusi kokkuleppeid talutöödeks. Looduse jälgimine ja ilmatarkused olid selle päeva lahutamatu osa, aidates ennustada eelseisvat saagiaastat. Kangakudumise hooaja algus küünlapäeval näitas päeva tähtsust ka käsitööliste jaoks, hoides traditsioone elus läbi põlvkondade ja kinnitades selle koha meie identiteedis.