Kolmekuningapäev 2027
Kui saabub kolmekuningapäev, on aeg Eestis pühadeajaga hüvasti jätta. Sel päeval viiakse kodudest välja jõulupuud ning lapsed rõõmustavad kuuseehete ja -maiustuste üle. Päeva tähistatakse laulude ja ajalooliste kombetalitustega, mis on säilinud läbi põlvkondade, muutes jõuluaja lõpu meeldejäävaks sündmuseks nii suurtele kui ka väikestele tähistajatele.
Millal on kolmekuningapäev
Kolmekuningapäev on eri aastatel samal kuupäeval - 6. jaanuaril.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| riiklik tähtpäevrahvakalender |
Kuidas tähistatakse Eestis kolmekuningapäeva?
Kolmekuningapäeva saabudes jõuab Eestis lõpule maagiline jõuluaeg. See on aeg, mil särisevad tuled kustutatakse ja kuused viiakse kodudest välja. Kaasajal on levinud tava koguda kuused linnaplatsidele, et tähistada pühade lõppu võimsa ühise lõkkega. Kodudes on lastel aga "saagikoristuse" aeg – kõik kuuse küljes olnud maiustused kuuluvad nüüd neile. Üks põnevamaid traditsioone on oa- või hernekuninga valimine: spetsiaalse piruka sisse peidetakse uba ning selle leidja kroonitakse seltskonna juhiks. Mõnel pool Eestis võib kohata ka maskeeritud "kuningaid", kes kannavad tähte ja laulavad pühi laule, hoides elus vanu rahvapäraseid kombeid. Religioosses plaanis on päev oluline õigeusklikele, kes pühitsevad vett ja usuvad selle imeväesse – selline vesi ei minevat rikki ja aitavat tõbede vastu. Kolmekuningapäev ongi seega segu sotsiaalsest koosviibimisest, müstilisest pärimusest ja praktilisest pühade kokkuvõtmisest, mis valmistab meid ette uueks aastaringiks.
Eesti kolmekuningapäeva tavad läbi aegade
Jõuluaja lõpetamine kolmekuningapäevaga on Eestis sügavate juurtega traditsioon, mis ulatub tagasi keskaega. Tollal kestsid pidustused nädalaid ning lõppesid suurejooneliselt. Veel eelmise sajandi lõpus oli märgata Tallinnas ja mujalgi kuningateks kehastunud lauljaid, kes hoidsid elus vanu kristlikke lugusid. Kodudes tähistati päeva ühise söömaaja ja lõbusa loosiga, kus oa- või hernepiruka sees olev üllatus määras õhtu kuninga või kuninganna. Samal ajal kandsid õigeusklikud eestlased hoolt vaimse puhastuse eest, tuues koju pühitsetud vett, millel usuti olevat imeline säilivus ja tervistav toime. Lastele tähendas see päev aga pidu kuuse ümber – viimased maiustused ja ehted said lõpuks jagatud. Tänapäeval on need vanad kombed leidnud uue hingamise: kuuskede ühine põletamine ja kogukondlikud üritused on muutnud kolmekuningapäeva tähtsaks sotsiaalseks sündmuseks, kus kohtuvad minevikupärand ja kaasaegsed tavad, pakkudes rõõmsat üleminekut pimedalt talveajalt kevade ootusele.