Kolletamispäev 2027
Eesti rahvakalendris märgib kolletamispäev sügisese looduse värvimuutuse haripunkti ja arvatavat talve algust. See tähtpäev lõpetas kevadise künnipäevaga alanud välitööde tsükli ja tõi kaasa tänupalved tehtud töö eest. Artikkel heidab pilgu kolletamispäeva tähendusele, talurahva aastaringi jaotusele ja päeva säilinud kirjalikele teadetele.
Millal on kolletamispäev 2027?
Kolletamispäev on eri aastatel samal kuupäeval - 14. oktoobril.
2027. aastal on kolletamispäev neljapäeval, 14.10.2027.
| Kuupäev | Liik |
|---|---|
| rahvakalender |
Sügisene värvirüü ja päeva nimetus
Nimetus „kolletamispäev“ kõneleb keskkonnast ja seda tabavast silmapaistvast värvimuutusest. Kätte on jõudnud aeg, mil lehtpuud loovutavad oma rohelise kuue ning maastikku ilmestavad sügisesed soojad toonid. Varasemates trükistes on päeva seostatud ajaga, mil nii puulehed kui ka põlluvili on muutnud värvi ja omandanud kolletunud ilme.
Esivanemate jaoks ei olnud see pelgalt visuaalne vaatepilt, vaid looduse rütmide paratamatu peegeldus. Kolletamispäev tähistas uskumustes värvikireva sügise kulminatsiooni ja ühtlasi talve algust looduses. Lehtede langemine ja jahenev õhk tuletasid meelde, et soojad ilmad on selleks korraks seljataha jäänud ja elusloodus siirdub puhkama.
Künnipäeva sügisene paariline ja ajajaotuse loogika
Eesti rahvakalendri tavade kohaselt jagati aasta olulisemate tööde alusel kaheks või neljaks võrdse pikkusega perioodiks. Kolletamispäev asetus selles süsteemis kevadise künnipäeva sügiseseks vastandiks. Kevadine künnipäev andis märku maa sulamisest ja põllutööde algusest, täpselt pool aastat hiljem saabuv kolletamispäev aga kuulutas välistööde lõppfaasi.
Poolaastate arvestus väljendas talupoja elukorralduse vahetut seost loodusjõududega. Künnipäev tähistas uue eluringi algamist ja välitööde hooaega, kolletamispäev aga sama tsükli sulgumist ja kokkuvõtete tegemist. See tasakaalupunkt seadis taluelus selge piiri põllumajandusliku suve ja tubase talveaja vahele.
Välitööde lõpp ja sügisesed tänupalved
Kolletamispäevaks oli tavaks saada kõik välitööd ühele poole ja saak põllult salvedesse toimetada. Edukas viljasaak ja varude talletamine tähendasid perele ja karjale kindlustunnet eesseisvaks külmaks ajaks, mistõttu saatis tööde lõppu kergendustunne. Põllupidaja sai lõpuks vaadata tagasi pingutusterohketele kuudele ning hinnata kogutud varusid.
Tähtpäeva peeti varasemal ajal sügistööde lõpu eestpalvete päevaks. Nii kirikus kui ka kohalikus kogukonnas loeti tänupalveid eduka viljasaagi eest ning paluti õnnistust eelseisvaks ajaks. Sellised eestpalved meenutasid inimese ja looduse vahelist sõltuvust ning pakkusid moraalset ja vaimset tuge enne pimeda ja karmi talve algust.
Kirjalikud teated ja kolletamispäeva tähendus
Teistest sügisestest rahvakalendri tähtpäevadest eristub kolletamispäev selle poolest, et selle kohta on märkmeid säilinud peamiselt varasemates trükistes, mitte ulatuslikus elavas kombestikus. Trükiallikates käsitleti seda päeva eelkõige fenoloogilise ja kalendaarse tähisena, millega ei seostunud suuri kogunemisi ega erilisi kombeid.
Kuna suuline pärimus jättis kolletamispäeva tihti teiste sügispäevade varju, hajusid selle spetsiifilised tavad või liitusid üldiste sügistööde lõpetamise kommetega. Sellest hoolimata on kolletamispäev pärimuse uurijatele kõnekas näide sellest, kui hästi ja looduslähedaselt oli üles ehitatud maarahva arusaam aastaringist ja kalendrist.