Kellakeeramine 2027
Päevavalguse tõhusamaks kasutamiseks seatakse Eestis igal kevadel ja sügisel kellad vastavalt suve- või vööndiajale. Algselt energiasäästuks loodud kord on aga vaidlusalune ning Euroopa Liidus on tõstatatud küsimus selle kaotamisest. Siinsest tekstist leiad täpsed üleminekuajad, selgitused tervisemõjude kohta ja nõuanded sujuvaks ümberharjumiseks.
Kellakeeramine 2027. aastal
| Kuupäev | Kell | Nimetus | Liik |
|---|---|---|---|
Millal minnakse üle suve- ja talveajale
Kellakeeramine suveajale leiab Eestis aset märtsi viimasel pühapäeval öösel kell 3, kui aega nihutatakse tund aega ettepoole. Talveajale ehk vööndiajale tagasipöördumine toimub oktoobri viimasel pühapäeval kell 4 öösel, lükates kella tunni võrra tagasi. Kui varem põhjendati seda sammu energiasäästuga, siis tänapäeval peetakse saadavat kasu küsitavaks, samas kui inimeste bioloogilise rütmi häirimine toob sageli kaasa terviseprobleeme.
Ajanihke mõju inimorganismile ja tervisele
Kellakeeramisega kaasnev elurütmi muutus võib halvendada une kvaliteeti, keskendumist ja üldist meeleolu. Kevadel annab kaotatud tund end sageli tunda väsimusena, kuna keha harjumuspärane rütm vajab kohanemiseks aega. Uuringute kohaselt kaasneb unevõla ja sisemise kella nihkega ka õnnetusjuhtumite sagenemine tööl ja teeliikluses. Suurimat mõju avaldab see lastele, eakatele ja inimestele, kellel esineb juba unehäireid või kroonilisi haigusi.
Kellakeeramise lõpetamise kavad Euroopa Liidus
2019. aastal hääletas Euroopa Parlament küll kellakeeramise kaotamise poolt, ent liikmesriigid pole suutnud lõplikus plaanis kokku leppida. Riikidel endil tuleks otsustada, kas jääda kindlaks alalisele suve- või talveajale. Selle tulemusena keeratakse kella praegu endisel moel. Eestil ametlikku otsust seni pole, kuid teema pakub pidevalt kõneainet nii avalikkusele kui ka poliitikutele.
Praktilised soovitused kellakeeramiseks valmistumisel
Ajanihkega toimetulekuks on kasulik oma päevakava ette valmistada juba mõni päev varem. Soovitatav on nihutada uneaega suveaja eel natuke varasemaks ning talveaja eel omakorda hilisemaks. Esimestel päevadel pärast kellakeeramist tasub elutempot rahulikumana hoida ja suurt koormust vältida. Tänapäevased nutiseadmed vahetavad aja automaatselt, ent mehaanilised seinakellad ja vanemad äratuskellad tuleb ise käsitsi paika panna.